Raske öelda, kas 100 aastat iseseisvust on ühele riigile lühike või pikk aeg. Fakt on aga see, et Soome on saanud seda märksa kauem nautida kui Eesti, kuigi me tähistame juubelit ajaliselt lähestikku.

Soome on võrreldes Eestiga valinud segastel aegadel ellujäämiseks küll mõnevõrra erineva tee, kuid ajaloo ees on tähtis vaid see, et iseseisvust on suudetud hoida. Viimase sõja kaotamise järel Nõukogude Liidule tehtud järeleandmised, soometumine koos seltsimeestega saunatamise ja vabasse maailma pürgivate piiriületajate rutiinse väljaandmisega võib meie sirgeselgse idapoliitika juures tunduda küll asjatu lömitamisena, kuid just hea läbisaamine idanaabriga ja NATOst hoidumine on olnud soomlastele kõige muu kõrval ka majanduslikult kasulik, mis väljendub selgelt elatustasemeski. 

Kui kahe riigi võrdluses on Eesti praeguseks saavutanud taseme, kus Soome oli meie taasiseseisvumise aegu, siis tähendab see meile ikkagi põlvkonnapikkust lõhet. Seda hoolimata Eesti Kalevipoegade panusest Soome majandusse ja Eesti elatustaseme kergitamisse.

Soome rolli pole laiemaltki võimalik alahinnata. Nende televisioon oli süngel venestamisajal poolele Eestile aken maailma, eesti keeles on igapäevakäibes palju moodsaid laensõnu ning Soome disain ja sportlased olnud meile eeskujuks. Soomlaste kuvandit siinmail alla kiskunud vodkaturistidki on meie majandust tõhusalt turgutanud ja kokkuvõttes sel moel edendanud kahe riigi häid suhteid mitmel tasandil. Taasiseseisvumise aegadel oli peaaegu igal eestlasel oma kodustatud soomlane, kes võttis teda kui toitmist vajavat kodulooma. Sellist aasimist võivad endale lubada vaid head naabrid.

Soomlaste kui vanema ja edukama venna sündroom, olgu selleks kas või nende poliitikute õpetused, kuidas meil tuleks õigesti elada, on pigem innustanud meid elus paremini edasi jõudma. Pruugib vaid meenutada, kuidas president Lennart Meri kannustas meid Soome eeskujul otsima Eesti Nokiat. Ajaloo paradoksina pole välistatud, et tulevikus võib meid Soome silla asemel hakata ühendama hoopis tunnel.

Palju õnne, Soome!

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
Mart  /   13:39, 7. dets 2017
eestlased lõpetage see soome kummardamine ja talla lakkumine,omal peaks nii palju aru ja mõtteid olema kuidas edukalt edasi minna mitte kopeerima igat sammu soomelt,oleme ikka täiesti erineva kultuuriga rahvused,ei pea olema ühesugused nende soomlastega
Õ
Õpetaja  /   11:20, 7. dets 2017
A mi tan Ida-Liivimaal kõnõlõmi säänest kiilt koh om hulgimb sõnnu midä soomlase arvu saava. Vot oppke är ja olete eestlased. Miks küll Uku Maasingul lubati Põhja-eesti keel kirjakeeleks vormistada?

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis