(Jörgen Norkroos)

Kui inimene kogub andmeid naabri või kolleegi auto liikumise kohta ja esitab need maksuametile, siis kas ta võib olla kindel, et teda ei saa süüdistada ebaseaduslikus jälitustegevuses?

Viljar Peep, andmekaitse inspektsioon: karistusseadustikus on kaks kuriteokoosseisu: ebaseaduslik jälitustoiming (kui seda teeb ametiisik) ning eraviisiline jälitustegevus (kui seda teeb eraisik).

Kõnealusel juhul on tegu eraviisilise jälitustegevusega. Kohtupraktikas peetakse selle all silmas korduvat süstemaatilist nuhkimist (mitte ühekordset tegevust) konkreetse inimese järel (mitte tähelepaneku tegemist, kui isikut fikseerimata nenditakse tööauto erakasutust).

Piiri tõmbamise – kus lõpeb ühekordne tähelepanekute tegemine ja algab nuhkimine – otsustavad politsei ja prokuratuur kriminaalasja algatamisel (või algatamisest keeldumisel). Inspektsioon kriminaalasju ei algata ega uuri.

Jaga artiklit

22 kommentaari

B
Brunn  /   17:45, 18. dets 2017
Miks läti politsei ei sekku kui tema territooriumil toimub LUURE.
J
juga  /   09:06, 8. dets 2017
Lõpetage see üksteise peale kaebamise õhutamine! Antud juhul seda enam, et inimene ei tohiks nagu sõita endale kuuluva autoga, olgu see siis kasvõi firma nimel. Kui firma on selle auto eest maksnud, siis oma asi, kes, kuna ja kuhu sõidab. Riik on oma raha juba saanud. Järelikult Maksuametis vaja koondamine teha, seal siis ülearust kaadrit tööl, kellele vaja mingit tegevust leida.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis