Ettevaatust, kolumn sisaldab matemaatikat!

Palgatöötajad, kellega ma päevast-päeva kohtun, on ärevuses. Nimelt hakkab uuest aastast maksuvaba tulu sõltuma sissetuleku suurusest ja tööandjad soovivad seega teada, kui suureks inimesed oma tulu hindavad, et sellelt siis tulumaksuvaba miinimumi arvutada.

Maksuamet soovitab selleks kasutada lihtsat valemit: tulumaksuvaba miinimum = 500 – 0,55556 x (sinu kuu brutotulu – 1200). Neile, kelle viimane kokkupuude algebraga jäi kooliaega, ajab see muidugi kublad peale. 

Aga mida rohkem ma kõige selle peale mõtlen, seda rohkem tundub mulle, et asi pole üldse nii keeruline. 

Inimesed jagunevad kaheks. Kui sinu igakuine tulumaksu alla minev tulu (peale palga kuulub sinna pension, üüritulu, dividendid, vara müük jne) jääb aastas alla 1200 euro, siis pole mingit probleemi: sinu tulumaksuvaba miinimum on 500 eurot kuus ja tööandja võib seda palka makstes rahulikult arvestada. 

Kui sul on õnne saada kuus üle 1200 euro, on sul kaks valikut. 

1. Sa tahad raha saada pigem aasta lõpus tuludeklaratsiooniga ja vältida olukorda, et pead riigile juurde maksma (siis ütle tööandjale, et arvestagu su tulumaksuvabaks miinimumiks 0).

2. Sa tahad iga kuu raha saada ja oled nõus aasta lõpus riigile tuludeklaratsiooniga kuni 1200 eurot tagasi maksma (tulumaksuvaba miinimum 500). 

Nende otsuste vahe on umbes 100 eurot kuus. Lihtsustatud näide (ilma töötuskindlustuse ja kogumispensionita): su palk on 2000 eurot ja kui sa ütled tööandjale, et ta arvestaks tulumaksuvabaks miinimumiks 0, saad iga kuu kätte 2000 – 2000 x 0,2 = 2000 – 400 = 1600 eurot. Kui tööandja arvestab tulumaksuvabaks miinimumiks 500, saad kätte 2000 – 1500 x 0,2 = 2000 – 300 = 1700 eurot. Kui sul pole palga kõrval teisi sissetulekuid, maksad sa aasta lõpus tuludeklaratsiooniga tagasi 1067 eurot (selle arvutuse tegemiseks ei kasutanud ma valemit, vaid palgakalkulaatorit). 

Pean tunnistama, et alguses tundus mulle esimene variant loogilisem. Lugedes maksuameti abimaterjale, näib mulle, et nende peamine eesmärk on vältida olukorda, kus rahvas hakkab raha massiliselt välja nõudma. Saan aru, et see on maksuameti huvides. 

Aga mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam tundub mulle, et minu huvides on ikkagi teine variant.

Esiteks intressid. Nagu Lasse Lehis on maksumaksjate liidust öelnud, on raha, mis aasta otsa riigi käes väljamaksmist ootab, intressita laen riigile. Koos palgaga välja makstud raha, mille peab aasta lõpus tagasi maksta, on jällegi intressivaba laen mulle. See on nagu riiklik krediitkaart, kuhu iga kuu laekub 100 eurot, mis tuleb aasta lõpus ühe korraga tagasi maksta, kusjuures riik ei küsi intressi. Mulle tundub, et võrreldes panga pakutud krediitkaartidega on see parem diil (muidugi välja arvatud see, kui maksuametile tagasimaksmiseks tuleb SMS-laenu võtta).

Teiseks riskid. Muidugi on riigil hea hoida riskivabalt raha enda käes ja maksta lõpuks välja õige summa. Aga minu seisukohast on see pigem riskantne. Äkki ma haigestun ootamatult või mind lastakse töölt lahti? Äkki ma lihtsalt ei taha ühel hetkel enam töötada? Sellisel juhul saan küll tulumaksuvaba raha tagasi, aga alles umbes poole aasta pärast. Mulle tundub, et minu huvides on selline olukord, kus riskid lasuvad riigil ja minul on raha.

Rõhutan igaks juhuks veel kord, et see jutt kehtib inimestele, kes on võimelised korraga 1200 eurot lisatulumaksu tagasi maksma.

Riigitruuma maailmapildiga lugejad on nüüd kindlasti juba hingeldama hakanud ja arvavad, et pole ilus end niimoodi riigile vastandada. Mõnel on võib-olla kiusatus mind nimetada maksuoptimeerijaks. Hüva. Mulle uue süsteemi pakutud vabadus igatahes meeldib ja kui see osutub riigile tõesti liiga koormavaks, eks siis tuleb seda aasta või kahe pärast muuta.

Jaga artiklit

4 kommentaari

R
RS  /   07:16, 8. dets 2017
Krediitkaart on vaese inimese kaart.
L
Lihtne !  /   13:15, 7. dets 2017
Kui saad riigikogusse, siis ongi riigi ja oma rahad ühel kaartil !

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis