(Teet Malsroos)

Kuna arutluse all on tasuta ühistranspordi loomine ka maakonnaliinidel, on valideerimise küsimus taas päevakorral. Nii linnas kui ka tulevikus maal tuleb oma sõit loomulikult valideerida.

Valideerimisel on ühistranspordisüsteemis kaks eesmärki: esiteks piletimüük ja teiseks sõidustatistika kogumine liinivõrgu analüüsimiseks ning planeerimiseks. Tallinnas saavad kõik pealinlased alates esimesest valideerimisest sõita null euroga, kuid rohelisi kaarte müüakse ka teistele. Kuna piletiliike on aga erinevaid, tuleb valideerimine siinkohal linnakülalisele appi, sest masin teeb otsuse, kuidas on kõige soodsam liigelda. Istudes Tallinnas tunni jooksul ümber teise ühissõidukisse, kulub oma sõitu valideerides kaardilt null eurot.

Kuid sõidu korraldajatel – kohalikel omavalitsustel ja ühistranspordikeskustel – on vaja infot, millal, kui palju ja kust kuhu sõidetakse. Neid teadmisi on vaja eeskätt selleks, et optimeerida ühistranspordivõrku ning pakkuda sõitjatele mugavamat ja sujuvamat teenust. Loomulikult ei tegele omavalitsused jälitustegevusega ega tea, millal ja kus keegi käib. Kogutud info on anonüümne. Otseselt ei registreerita ka väljumispeatust. Oma sõidud tuleks valideerida ka neil, kel seadusest tulenevalt seda kohustust pole. Vastasel juhul võib jääda analüütikutele vale mulje, et mingit liini või väljumist ei vajatagi.

Valideerimiseks on praegugi erinevaid tehnilisi võimalusi. Kõige levinum on roheline kaart, kuid selleks saab kasutada ka teisi ühilduvaid kaarte, näiteks õpilaspiletit. Arendamisel on ka tehnoloogia, mis lubaks kasutada QR-koode, mobiili ja muid tuvastusmeetodeid. Kokkuvõttes ei ole ju vahet, kas see piiks tehakse mingi spetsiaalse kaardi, mobiili, kaugloetava pangakaardi või ID-kaardiga. Praegu väljastatavatel ID-kaartidel puudub kauglugemise võimalus, kuid see funktsioon võiks tulevikus lisanduda. Oluline on, et selle piiksu järgi saaks pileti müüja teada, kellele arve esitada või kelle kontolt raha võtta.

Järgmine suurem kvalitatiivne hüpe nii statistikas kui ka teenuses tuleb siis, kui õnnestub üle Eesti kehtestada ühtne piletisüsteem ehk et sõitjad saaksid teha kõik sõidud kõikides omavalitsustes ja maakondades ühe kaardiga. See piletisüsteem peaks laienema ka kommertsliinidele.

Jaga artiklit

11 kommentaari

.
...  /   17:59, 13. dets 2017
kaugloetav id-kaart on suur turvarisk.
A
arvan  /   13:45, 9. dets 2017
kui ID -kaart oleks augukindel&kuulikindel nagu kaljulaiul SIIS VÕIKS

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis