Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 80. koht: 100aastane Soome 

Indrek Riigor, 6. detsember 2017, 00:03
Stenbocki maja Soome lipu värvides.Foto: Alar Truu
Täna tähistavad soomlased 100 aasta möödumist oma riigi loomisest, mida meiegi peame pidupäevaks. Oma riikide loomine viis eestlaste ja soomlaste aastatuhandete pikkuse läbikäimise ja mõjutamise uuele tasemele.

Soomlastel ja eestlastel on sajandeid olnud tihedad suhted – kas või üle lahe kaupa vahetades. Kestvale kultuurisillale pandi alus rahvuslikul ärkamisajal, mis oli mõlemal rahval 19. sajandil. Kõik meie rahvusliku liikumise suurkujud – Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Jakobson ja Hurt – käisid Soomes, vaimustusid hõimusidemetest ja rõhutasid neid siingi. Meie eepos „Kalevipoeg“ trükitigi esmalt Soomes ja meie riikide ühine hümn kõlas juba esimesel üldlaulupeol. Sajandivahetuseks muutus vastastikune kultuuriline läbikäimine korrapäraseks. Ilmekas näide on meie esimesed rahvuslikud kultuuritemplid: Vanemuise esimene maja Tartus ja Estonia Tallinnas, mis ehitati valmis soomlastest arhitektide kavandite järgi.

Samal teemal

Pärast oma riikide loomist on soomlaste ja eestlaste suhted ainult tihenenud. Üksteist on kogu aeg aidatud – näiteks Soome vabatahtlikud Vabadussõjas või Eesti meeste (soomepoisid) võitlus Jätkusõjas, aga ka Soome teadlaste panus emakeelse Tartu ülikooli asutamisel ja n-ö rahvusteaduste loomisel. Rääkimata isiklikest sidemetest, mis said kahe maailmasõja vahelisel ajal alguse peaaegu kõigil elualadel tegutavate inimeste vahel ja olid igas mõttes viljakad. Üheks ilmekamaks näiteks võib pidada Eesti piiritusevedajate võitlust Soome piirivalvega.

Nõukogude okupatsiooni ajast mäletame Soome televisiooni erilist mõju, saades aimu kuidas vabas maailmas elatakse. Sümboolse tähendusega on olnud ka president Urho Kaleva Kekkoneni visiit Eestisse 1964. aastal ja tema eestikeelne kõne Tartu ülikooli aulas, 1965. aastal taasavatud Helsingi–Tallinna laevaliin ja 1972. aastal Tallinnas tegutsema hakanud hotell Viru. Ka tee tagasi vabasse maailma algas suuresti läbi Soome. Reisimisvabaduse tuleku järel oli ju sealne viisa kõige ihaldusväärsem.

Kindlasti on paljudel soomlastel ja eestlastel välja kujunenud isiklik suhe nii üksteisega kui üksteise maaga. Peale tihedate riiklike ja kultuurisidemete kinnitab Soome–Eesti erilist suhet ka tuhandete eestlaste töötamine Soomes või viimase turistide voog Eestisse, mis on endiselt meid külastavatest naaberrahvastest suurim.

Ega me peagi püüdma täpselt hinnata, kui palju on soomlased ja nende riik meid mõjutanud. See on kahtlemata olnud aukartustäratavalt suur ja seega on ka Soome juubel meile erilise tähendusega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee