AASTA KESTNUD KAMPAANIA: Nagu pildilgi näha, on Aleksei Navalnõi toonud kümned tuhanded inimesed meeleavaldustele korruptsiooni vastu ja oma valimiskampaania toetuseks. Paraku on ta seetõttu ka sageli arestimajja sattunud. (Reuters / Scanpix)

Laupäeval lõppes Moskva lähedal kinnine seminar, kus jagati õpetussõnu asekuberneridele ja teistele kõrgetele ametimeestele, kuidas lähenevad presidendivalimised peavad välja nägema. „Kõik peab olema absoluutselt aus ja läbinähtav, et pärast poleks mingeid meeleavaldusi ja proteste,“ ütles presidendiadministratsiooni aseülem Sergei Kirijenko, keelates võimukandjail avalikult ühte või teist kandidaati toetada. Osavõtuprotsent peab olema vähemalt 70, nõudis ta lisades, et ka valimiste võitja peab saama 70protsendilise toetuse.

Keskvalimiskomisjoni esinaine Ella Pamfilova küll eitas, et keegi oleks seminaril kõnelnud vajalikust osavõtuprotsendist ning Kirijenko olevat selliseid arve nimetanud ühel teisel seminaril aasta tagasi.

Venelased ei kipu valima

Paraku purunes Kremli lootus kõrgele osavõtuprotsendile kohe pärast seminari, kui Levada keskuse sotsioloogid avaldasid äsjase küsitluse andmed. Selgus, et valima kavatseb tuleva aasta märtsis tulla vaid 58 protsenti hääleõiguslikest venemaalastest. Neistki oli vähem kui iga teine otsuses kindel,  ülejäänute vastus küsitlejatele oli kõhklev. Samas oli otsuses seekordsed valimised vahele jätta kindel vaid iga kümnes küsitlusele vastanuist, kellest suur osa väitis, et sellest, kas lähed valima või mitte, ei muutu midagi.

Kreml ongi nüüd mures, kuidas inimesi valimisurnide juurde tuua. Sellelegi otsiti äsja lõppenud seminaril vastust. Kampaania korraldatakse kolmes laines pärast seda, kui valimised on välja kuulutatud – föderatsiooninõukogu peab põhiseaduse järgi tegema sellekohase otsuse 7. ja 17. detsembri vahel ning valimised on ilmselt tuleva aasta 18. märtsil. Keskvalimiskomisjoni esinaine Ella Pamfilova ütles, et juba järgmisel päeval pärast valimiste väljakuulutamist peab teleekraanil ja raadios pöörlema poolsada valimistest kõnelevat reklaami. 

Uudisteportaali RBK andmeil on esimene laine mõeldud pigem valimiskorra tutvustamiseks. „Igale nurgale pannakse üles IMA-Konsultingus valmistatud valimislogod. Teises laines on peamine sõnum „Valime meie presidenti!“ ja tänavaile kerkivad suured plakatid, mis tutvustavad kandidaate. Kolmandas laines kasutatakse juba agaralt sotsiaalmeediat.

„Valimised peavad olema näha piltlikult öeldes igast triikrauast,“ kinnitas üks seminaril osalenu ajakirjanikele lootusrikkalt, et praegune huvipuudus õnnestub ehk veel murda.. 

Vaikiv Putin kaotab hääli

Tuntuim opositsioonikandidaat Aleksei Navalnõi alustas valimiskampaaniat juba läinud aasta detsembris. Ta on rajanud endale toetuspunktid peaaegu kõigis Venemaa suuremates linnades ja kogunud noorte seas tuhandeid tema heaks tegutsevaid vabatahtlikke. Mõni aeg tagasi teatas kandideerimisest ja alustas oma kampaaniat ka tele- ja seltskonnatäht Ksenija Sobtšak. Praegune president Vladimir Putin pole teatanud, kas ta üldse uueks ametiajaks kandideerib, kuigi kõik on selles vaikimisi kindlad.

Levada Keskuse küsitlus näitas, et praegu hääletaks Putini poolt 53 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, seega kaugelt väiksem arv inimesi, kui varem on küsitlustes tema toetajatena välja pakutud. Aleksei Navalnõi toetusprotsent on neli, umbes sama suur on see kurikuulsal liberaaldemokraadil Vladimir Žirinovskil ja kompartei liidril Gennadi Zjuganovil. Ksenija Sobtšakil on selle küsitluse järgi vaid üheprotsendiline toetus. Oma kandidatuurist on teatanud teisigi venemaalasi, kuid nende toetus on madalam ja pole selge, kuidas nad kõik suudavad tähtajaks koguda nõutud tuhanded toetusallkirjad – pärast seda, kui föderatsiooninõukogu on valimised välja kuulutanud, peavad need üksikkandidaatidel olema 25 päeva jooksul ette näidatud.

Levada Keskusega paralleelselt korraldas küsitluse sotsioloogiakeskus Romir. Nende andmeil on neljandik venemaalastest praegu valmis hääletama Putiniga opositsioonis olevate kandidaatide poolt.

Kavatsus muuta konstitutsiooni 

Venemaa tuntumaid ajakirjanikke ja kirjastajaid, praegu Ühendriikides elav Sergei Parhomenko ütles autorisaates raadiojaamas Ehho Moskvõ, et valimiste eel tasub meelde tuletada kommunistist deputaadi Vladimir Bortko eelnõu. Sellega soovitakse konstitutsioonilise kogu kokkukutsumist, et ümber kirjutada Venemaa praegust põhiseadust – mis Bortko kinnitusel on vastu võetud teise presidendi ajal ja teistes oludes. Muutmist vajaksid ka need osad, mis käsitlevad inimeste põhiõigusi. 

Konstitutsioonilise kogu moodustuks kõigist föderatsiooninõukogu liikmetest, riigiduuma 100 saadikust, presidendi nimetatud 100 inimesest, presidendist ning ülemkohtu ja konstitutsioonikohtu esimehest.

Parhomenko sõnul on 25-leheküljeline eelnõu koostatud juriidiliselt eeskujulikult, milleks kommunistist rahvaesindaja kahtlemata ise võimeline ei ole. Praegu otsustati eelnõu küll kalevi alla panna, aga Parhomenko meelest võidakse see Putini uuel ametiajal iga hetk arutusele võtta, et tagada talle võimalus surmani riigitüüri juures olla.

Praegu on väidetud, et Putin paneb ise enne tähtaega ameti maha 2022. aastal, kui tähistab oma 70. sünnipäeva.

Jaga artiklit

23 kommentaari

A
aga  /   10:50, 5. dets 2017
kas teie arvates venemaa rahvas on rumal ja ei oska ise omale presidenti valida.siis on vaja see meie nestor sinna saata,ta kindlasti paneb õige inimese paika.vene rahvas pooldab ja usub putinit,vaevalt ta hakab teda välja vahetama.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis