Kiirtoidukoht Pompeis. Nagu üks söökla ikka? (Vida Press)

Kui Vesuuv 79. aastal purskama hakkas, tormasid Pompei pagarid leivaahjude juurest põgenema. Blogi Museum of Artifacts (Mälestiste muuseum ingl. k.) keskendub just sellistele ajaloo väiksematele, kuid mitte vähemolulisematele detailidele nagu toidud ja igasugu esemed või pisidetailid, mis võivad meile vana aja inimeste kohta paljugi rääkida.

Tänu arheoloogide tööle Pompei linnas on meil nüüd teada üht-teist Vana-Rooma ühiskonna söökide kohta. Õnnetult hukkunud pagarite ahjujäänud looming ei läinudki seega päris raisku. Teame tänu sellele, et leival oli Vana-Rooma ajastul äärmiselt oluline roll. Ümmargune leib, mis kaheksaks lõigati (nagu tänapäeval on kombeks näiteks pitsat kaheksaks lõigata) käis iga söögikorra juurde. Hommikusöögiks koos puuviljadega, lõuna- ja õhtusöögi juurde koos oliiviõliga või kastmete ja hautiste sisse pistmiseks.

Roomlaste leib oli väga kõva, tänapäeva inimesele ilmselt mitte kõige meeldivam süüa. Seda kõva leiba jaksasid enda sousti sisse kastmiseks lubada vaid Rooma jõukaimad elanikud. Vaeste karask meenutas rohkem tänapäevast pitaleiba ehk õhukest lameleiba.

Pagariärisid oli Pompeis palju: 35, igaüks teenindas oma piirkonda. Pakuti nii kojuveoteenust kui võimalust otse pagariäri akna kaudu värske leivapäts osta.

Muide, roomlased leiutasid tänapäevase hamburgeri eelkäija - Isicia Omentata. Selle koostisosadeks olid veisehakkliha, pipar, vein, piiniaseemned ja kalakaste garum. Kokku mätsiti sellest kotlet. Roomlased sõid kodus tegelikult üsna harva ning tööinimesed tahtsid lõunat süüa kähku ja käigupealt. Seega võib öelda, et tänaval või turuplatsil müüdav kiirtoit oli Vana-Rooma ühiskonnas igati hinnatud ning sugugi mitte alles tänapäeva kiirustava maailma leiutis.

Nii jõuka kui lihtsa roomlase toidulaualt võis leida Itaalias laialt levinud toiduaineid nagu teraviljad, puuviljad (eriti oliivid ja viigimarjad), läätsed, kala, pähklid ja kanamunad. Kel raha palju, see sai endale lubada midagi eksootilist nagu merisiilid, flamingod ning ühe Pompei rikkuri majast leiti lausa kaelkirjaku kintsuliha.

Eelmainitud kaste garum oli põhimõtteliselt vanade roomlaste ketšup. Kääritanud kalast ja soolveest tehtud magushapu kaste kõlbas iga roa katteks. Sageli oli garum odavam kui puhas sool ning seda kasutati väikestes kogustes lihtsalt pearoa maitsestamiseks. Kastet valmistati enamasti suursilm-kuldvöötahvenast (Boops boops), väikesest kalakesest, kellest tänagi Vahemeremaades kalaõli ja kalajahu toodetakse.

Mida oli vanade roomlaste söögilaual väga vähe? Suhkrut. Sellest annavad tunnistust paljude väljakaevatud inimjäänuste perfektses konditsioonis hambad. Roomlased võisid küll olla laisad kodukokad, kuid siiski suhteliselt tervisliku toitumiskavaga inimesed.

Jaga artiklit

4 kommentaari

P
proovin  /   21:23, 5. dets 2017
järgida lamades söömist, aga on kuidagi väga ebamugav ja naabrinaised ei taha orgiast osa võtta!
I
Indrek2  /   21:23, 4. dets 2017
Eriti tervislik oli see pliitorudest tulev vesi...

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis