Rakvere lihakombinaadi tööliste ja juhtkonna vaheline töötüli on kui musternäide sellest, kuhumaani asjad 21. sajandil kuidagi jõuda ei tohiks. Ükskord lahvatab vimm, mis kogunend salaja – viimase piirini viidud töölised esitasid küll oma palganõudmise ja sellele kaalu andmiseks lisasid ka streigiähvarduse, kuid ei viinud end kurssi asjaoluga, et seegi valdkond on Eestis seadustega täpselt reguleeritud. See kivi läheb ametiühingu tegemata töö kapsaaeda.

Nüüd on ametiühing küll platsis, kuid streigiga ähvardajad on oma kohalt lahti lastud ja politseigi kohapeal töösuhteid klaarimas käinud. Kuid nii nagu polnud töölistest tark tulla esmalt välja streigiähvardusega, näitas fakt, et ettevõtte juhtkond julges parema elu nimel võitlejatega kohtuma minna vaid koos advokaadiga nende tegelikku hirmu oma töötajate ees. Praegu üritab pooli lähendada riiklik lepitaja, kuid sellega lasevad välisomanikud Eesti riigi esindajal teha tööd, mida tegelikult oleks pidanud tegema siinse ettevõtte juhtkond. Ainuüksi see, et töötüli tuli sellisel kujul avalikuks ja jättis kombinaadist mulje kui orjanduslikust ettevõttest, tõestab ettevõtte juhtkonna tegemata tööd. Samas pole ettevõttest Soome juhtkonna otsusel vabastatud Teet Soorm hoidnud kokku värve olukorra kirjeldamisel – mõni siin tegutsev ettevõte käitub nii, nagu eestlased oleks orjarahvas.

Loogiline oleks, et kontserni töökultuur oleks sama nii siin- kui ka sealpool lahte isegi, kui sama töö eest makstav palk erineb mitu korda. Meelis Virkebau riikliku lepitajana ei saa küll anda selliseid hinnanguid kui Soorm, kelle suhtumist kallutab kindlasti ka isikliku kana kitkumine välisjuhtkonnaga, kuid lepitaja roll peab tagama õigusriigile kohase tulemuse.

Pole riikliku lepitaja asi korraldada ühe ettevõtte untsus sisesuhteid: soovitada töötajate uut teavitamiskorda ja kollektiivlepingu koostamist, saata keskastme juhid juhtimiskoolitusele. Ometi on riiklik lepitaja sellega tegelnud juba kuus nädalat. Kui see ongi välisomanike moodus juhtimiskuludelt kokku hoida, siis see vaid kinnitab nende niigi kehva kuvandit siinmail.

Kui palgakokkuleppele ei õnnestu jõuda, siis lepituse ummikusse joostes pole nüüd enam välistatud ka seaduslik streik. Näis, kas ettevõtte juht Anne Mere jääb oma töötülieelse kahe kuu taguse seisukoha juurde, et Eesti tööandjad on palgarallis ise süüdi. Et avalik arvamus on alati nõrgema poolel, siis saab olema õpetlik näha, kuidas ettevõtte nii siinne kui ka Soome juhtkond kokku keedetud tülisupi ära helbivad või paisub vastasseis veelgi suuremaks.    

Jaga artiklit

25 kommentaari

E
ettevõttel raha küll,  /   18:35, 5. dets 2017
maksa nõutud palgad välja ja ära põe turusolkija staatuse pärast,mida tavaliselt nii mõnigi suurettevõte võib ette heita kuna palgad kõigil neil kartellileppe alusel kokkulepitud.
M
millist kompromissi  /   13:04, 5. dets 2017
ehk makske palka ja see ongi kompromiss mille üle vaidlus käib.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis