Eesti uudised

RIIKLIK LEPITAJA RAKVERE TÖÖTÜLIST: mingit orjapidamist lihakombinaadis olnud pole, sest töötajate palk vastab Eesti mediaanpalgale (153)

Geidi Raud, 4. detsember 2017 12:51
Riiklik lepitaja Meelis Virkebau.Foto: Viktor Burkivski / Kroonika / Ajakirjade kirjastus
Teisipäeval selgub, kas Rakvere lihakombinaat ja selle töötajad võtavad vastu riikliku lepitaja Meelis Virkebau lepitusettepanekud, või tuleb korraldada ka kolmas lepituskoosolek. 

Virkebau pidas kahe osapoolega maha teise lepituskoosoleku 30. novembril. Seal lepiti kokku, et tema ettepanekutele antakse vastus 5. detsembri õhtuks. Esiteks soovitas riiklik lepitaja töötajatel ja tööandjal koostada kollektiivlepingu, et töösuhted saaks kiiresti paika. Kollektiivlepingus peaks kirjas olema nii palgareeglid, töötingimused, -tervishoid, soodustused jne.

„Teine minu ettepanek oli, et ettevõttes tuleb üle vaadata informeerimise ja konsulteerimise korraldus, sest ma näen, et juhid pole töötajatega perioodiliselt kohtunud ja ei tea paljusid nende muresid. Samamoodi võiksid töötajad teada, millised on ettevõtte tulemused, milline on strateegia ja tulevikuplaanid. Kõik see parandab keskkonda ettevõttes,“ räägib Virkebau, et lihakombinaadi juhtimiskvaliteeti tuleks paljuski parandada. Seda eriti keskastme juhtide puhul, kes tuleks saata enesetäiendamiseks juhtimiskoolitusele.

Virkebau rõhutab aga, et keskastme juhtide nõrk tase on probleemiks ka paljudes teistes Eesti ettevõtetes. 

Samal teemal

Palk pole kõige tähtsam

„Ma olen selle juhtumiga tegelenud kuus nädalat ja minu jaoks on saanud selgeks, et selle palgatüli taga on tegelikult üks teine tüli. See on mõningane suhtluskriis töösuhetes. Töötajad peaksid tundma, et neid ja nende tööd austatakse ja neist peetakse lugu. Et inimeste vajadusi märgataks,“ arutleb Virkebau. Siinkohal kiidab ta lihakombinaadi töötajad ametiühingu loomise eest. „Et töösuhted saaks korda, on vaja tööandjale partnerit, kellega suhelda. Kogu kollektiiviga korraga läbi rääkida on raske.“

Virkebau toob töötajate vajadustega mittearvestamise puhul näiteks tööriiete ostu. „Töötajatega ei peetud enne rõivaste ostu nõu, et kas need on tööks sobivad või mitte,“ nendib ta, et siinkohal oleks probleemid ära hoidnud testkandmine. „Teine näide on see, et kui töötajal on vaja minna lastega arsti juurde, siis öeldakse talle, et see pole tööajast võimalik. Selline asi ju solvab inimest.“

Rakvere lihakombinaadi töötajate algne nõue oli, et nende palk tõuseks 50 protsenti: 25% tänavu detsembris ja 25% järgmise aasta alguses. Sellisel määral ja perioodil aga palgatõus kindlasti ei rakendu.

„Minu pakkumine oli, et palku tõstetaks uuest aastast,“ sõnab riiklik lepitaja ja ütleb, et ka protsent on väiksem, kui nõutud.

„Kui ma oleks olnud nõus sellega, et tõsta töötajate palk sinnamaani, kus nad soovisid, ei oleks see neid vast pikas perspektiivis õnnelikuks teinud. Ma tunnetan, et töötüli ei saanud alguse palgast, vaid pikemal ajaperioodil kuhjunud küsimustest ja probleemidest. Minu jaoks on kõige olulisem küsimus juhtide ja töötajate vaheline usaldus ja see, et töötajad julgeks oma otsesele juhile avaneda," arutleb ta. "Juhid peaks julgustama oma töötajaid välja ütlema kõike, mis neid tööl ei rahulda. Kui töötajad on motiveeritud ja neil on sära silmis, siis ma olen kindel, et ettevõte saavutab ka paremaid majandustulemusi.“

Välistab seose orjatööga

Meelis Virkebau nendib, et ta on lugenud Rakvere lihakombinaadi töötüli vältel ajakirjandusest fakte, mis ei vasta tõele. „Kõige koledam pealkiri oli see, kus viidati, et lihakombinaadi äriplaan põhineb orjatööl. Rakvere lihakombinaadi tapaliini viimase üheksa kuu brutopalk on 921 eurot. Kui me võtame kolmanda kvartali mediaanpalga – 909 eurot – siis võib öelda, et tapaliinil on täiesti keskmine palgatase. Muidugi ei taha ma sellega öelda, et see palk on õiglane,“ räägib ta.

Ka pakub lihakombinaar Virkebau sõnul töötajatele erinevaid soodustusi, mida on tema hinnangul üsna palju. „Näiteks toetus lapse kooliminekul, lähedase surma korral või transpordikulude osaline hüvitamine,“ loetleb ta. „Seega tegelikult ei saa öelda, et ettevõte ei hooliks töötajatest.“

Virkebau ei taha ennustada, kas osapooled jõuavad homseks konsensusele või mitte. „Kõige rohkem loodan ma, et osapoolte arvamused läheneksid. Kõige tähtsam on liikumine ühise arvamuse poole. Ma olen palunud osapooli, et neist saaks partnerid töösuhetes nagu on tänapäevases maailmas normaalne. Ega ühtegi konflikti ei saa lahendada jõupositsioonilt ning pikale veninud töötüli pole kasulik kummalegi osapoolele,“ sõnab ta.

Riiklik lepitaja lisab, et kui talle saabuvad teisipäeval lihakombinaadi töötajate ja juhtide poolt eriarvamused, siis ei jää tal üle muud, kui korraldada kolmas lepituskoosolek. „See on minu töös normaalne,“ nendib ta.

Rakvere lihakombinaadi kaasus ei ole Virkebau jaoks kõige keerukam töötüli, mida ta on pidanud lahendama. „Ma arvan, et ta on pigem keskmise raskusega. Ma alustasin töötülide lahendamist juba 1995. aastal, olles Narva Kreenholmi juht. Tol ajal oli seal Eesti suurim ametiühinguorganisatsioon, kuhu kuulus üle 5000 liikme. Meil oli seal ka kollektiivleping, mille pikkus oli üle 60 lehekülje. Sealt tuli mulle päris paras karastus ja kogemus.“

Samal teemal

26.00.2018
Rakvere lihakombinaadis taastuvad läbirääkimised
19.00.2018
Rakvere lihakombinaadis algab tähtajatu streik
07.11.2017
Töötüli Rakvere lihakombinaadis hakkab sulama
16.10.2017
Ametiühingute sõnul Rakvere lihakombinaadi tülis lahendusele lähemale ei jõutud