Eesti uudised

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 82. koht: Eesti juudid (16)

Indrek Riigor, 4. detsember 2017, 00:01
Pilt on illustreerivFoto: AFP / Scanpix
Eesti on juutidele elupaigaks olnud põhiliselt kahel viimasel sajandil. Selle aja jooksul on paljud juudid olnud ja on kindlasti ka edaspidi Eesti kultuuriloo silmatorkavaks osaks. Juutidega Teises maailmasõjas toimunu mõjutab meid tänapäevani. 

Esimesed teated üksikutest juutidest Eestis pärinevad juba 14. sajandist, kuid juudi kogukonna tekkest Eestis saame rääkida alates 19. sajandist. Sellest ajast alates on juudid esindatud Eesti igas ühiskonnakihis. Kahe maailmasõja vahel koondusid umbes pooled Eesti juutidest Tallinna ja Nõmmele, ligi tuhat juuti elas Tartus, peale selle veel Pärnus, Narvas, Viljandis ja Valgas.

Samal teemal

Eesti elanikkonnast moodustasid juudid enne Teist maailmasõda 0,4%, mis nüüdseks on kahanenud 0,13%-le eestimaalastest. Juutide arvukus Eestis on võrreldes teiste Euroopa maadega alati püsinud suhteliselt madalana. Ometi on nende hulgast kerkinud palju silmapaistvaid Eesti teadlasi, ärimehi, näitlejaid ja muusikuid.

Iseseisvunud Eesti Vabariigis koheldi rahvusvähemusi, s.h juute väga hästi. See ei olnud  teistes tolle aja Euroopa riikides sugugi tavapärane poliitika. 1925 vastu võetud kultuurautonoomia seadusega andis Eesti esimese riigina maailmas juutidele kultuurautonoomia. Kahe maailmasõja vahel tegutses Eestis arvukalt juudi seltse ja organisatsioone, suuremates linnades sai õppida juudi koolides. Tänutäheks juutide hea kohtlemise eest kandis Palestiinas tegutsenud Juudi Rahvusfond 1927. aastal Eesti Vabariigi oma kuldraamatusse, mille kohta andis välja ka sertifikaadi.

Teises maailmasõjas kannatasid ka Eesti juudid väga rängalt. Esmalt Nõukogude okupatsioonivõimude korraldatud küüditamise läbi, kui Siberisse deporteeriti koos eestlastega umbes 400 juuti. Saksa okupatsiooni saabudes 1941. aasta suvel õnnestus umbes 4500 Eesti juudist enamikul Nõukogude Liitu evakueeruda. Peaaegu kõik umbes tuhandest siia jäänud juudist tapeti. Siiski varjasid paljud eestlased juute oma kodudes. Tuntuim neist on Uku Masing, kes koos abikaasaga varjas juudist üliõpilast, hilisemat tuntud folkoristikaprofessorit Isidor Levinit.

Eesti juutide hukkamine andis Saksa okupatsioonivõimudele võimaluse kuulutada Eesti 1942. aastal n-ö juudivabaks. Järgneval kahel aastal toodi Eestisse juute teistest Euroopa riikidest, kellest paljud siin hukati. Teada on, et juutide kinnipidamisel ja -hoidmisel osalesid ka Eesti kodanikud. Kas eestlased osalesid ka juutide hukkamistes, on seni lahtine küsimus. 

Allikad:

  • Eesti Juudi Kogukonna veebikülg https://jewish.ee/
  • Eesti Juudi Muuseumi veebikülg http://www.eja.pri.ee/
  • Meelis Maripuu ja Toomas Hiio „75 aastat konverentsist, mis tegi Eesti holokausti ajaloos kurikuulsaks paigaks“. Postimees, 20.01.2017.

16 KOMMENTAARI

a
ajaloohuviline 18. detsember 2017, 21:52
Juudi massimõrvar Idel Jakobson organiseeris ca 1200 eestlase mõrvamise
p
Peep 17. detsember 2017, 09:28
Mille pärast juudid üldse siia puutuvad? Tehakse vägisi nii oluliseks, et ikka tabelisse satuksid? Et poleks poliitiliselt korrektne edetabel, kui sea...
(loe edasi)
Loe kõiki (16)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee