, 2. detsember 2017 12:06
75 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
e
/ 4. detsember 2017 11:02
ei ole ühtki asjatundlikku inimest, kes seletaks asja ära, mis see ühistu üldse tähendab.
Inimene on ostnud endale koprteri, ta on korteriomanik. Seda on kõik selle maja korterite omanikud. Ja nüüd peavad hakkama nad kõik koos maja haldama, organiseerima kõikide süsteemide käigushoidmise, maja remondi, igakuiste maksete kogumise korteriomanikelt ja maksma soojusettevõttele, vee-ettevõttele, kanalisatsiooni ettevõttele, prügimajanduse ettevõttele ära tähtajaks kõik nende poolt esitatud arved.
Kõige lihtsam on palgata majale (koerteriühistule) haldusfirma teenus maja käigushoidmiseks , makstes selle teenuse eest nagu firma küsib. Ja teine võimalus on valida ühistu juhatus,kes palkab ühistu tegevjuhi, raamatupidaja, santehniku, majahoidja ja hallata oma ühistut.
Kui kõik korteriomanikud oleksid arukad inimesed, haldaksid nad oma maja ühistu enda juhtimisel. Kahjuks korteriomanikud ei mõista, mida tähendab olla omanik ja oma vara eest hoolt kanda, see on suures majas kõigi ühine vastutus, ühised kohustused. Tahad küll oma kodu, oma korterit, kuid tahaks et riik hoolitseks korralikult selle eest . Ja tasuta.
Loomulikult ei saa olla nii, et kõik korteriomanikud hooliksid kõik ühtmoodi. Sellepärast tuleks välja selgitada selgitada milline on korteriomanike koosseis ja arusaamad. Esiteks - kes ütlevad, et nemad ei sekku mitte millessegi, jätku neid mängust välja. Teine seltskond - see on see, kes tunneb huvi. soovib võtta osa maja asjade otsustamisest, kaasa rääkida, koosolekutel hääletama. Kolmas seltsl´kond on see, kes on tegutsejad - nõus juhatuse, revisjonikomisjoni töös kaasa lööma, nõu andma, käed külge panema. Selline eeltöö on esmane, mida vaja, et ühistu tööle saada. Vägisi ei pane kedagi tööle. Aga need, kes soovivad asjaga tegelda, saaksid tuge nendelt, kes on majast huvitatud.
Korteriomanikud peavad aru saama, et korter, kodu , on sul olemas niikaua kui võtad kohustsed ja vastutuse. Keegi ei tule seda maja käigus hoidma kui omanikud ei viitsi, ei hooli. Kui pankrot tuleb hoolimatusest, eks siis võtame oma rahakoti ja läheme ostame kusagile mujale omale kodu. Raha meil ji on.
Inimene on ostnud endale koprteri, ta on korteriomanik. Seda on kõik selle maja korterite omanikud. Ja nüüd peavad hakkama nad kõik koos maja haldama, organiseerima kõikide süsteemide käigushoidmise, maja remondi, igakuiste maksete kogumise korteriomanikelt ja maksma soojusettevõttele, vee-ettevõttele, kanalisatsiooni ettevõttele, prügimajanduse ettevõttele ära tähtajaks kõik nende poolt esitatud arved.
Kõige lihtsam on palgata majale (koerteriühistule) haldusfirma teenus maja käigushoidmiseks , makstes selle teenuse eest nagu firma küsib. Ja teine võimalus on valida ühistu juhatus,kes palkab ühistu tegevjuhi, raamatupidaja, santehniku, majahoidja ja hallata oma ühistut.
Kui kõik korteriomanikud oleksid arukad inimesed, haldaksid nad oma maja ühistu enda juhtimisel. Kahjuks korteriomanikud ei mõista, mida tähendab olla omanik ja oma vara eest hoolt kanda, see on suures majas kõigi ühine vastutus, ühised kohustused. Tahad küll oma kodu, oma korterit, kuid tahaks et riik hoolitseks korralikult selle eest . Ja tasuta.
Loomulikult ei saa olla nii, et kõik korteriomanikud hooliksid kõik ühtmoodi. Sellepärast tuleks välja selgitada selgitada milline on korteriomanike koosseis ja arusaamad. Esiteks - kes ütlevad, et nemad ei sekku mitte millessegi, jätku neid mängust välja. Teine seltskond - see on see, kes tunneb huvi. soovib võtta osa maja asjade otsustamisest, kaasa rääkida, koosolekutel hääletama. Kolmas seltsl´kond on see, kes on tegutsejad - nõus juhatuse, revisjonikomisjoni töös kaasa lööma, nõu andma, käed külge panema. Selline eeltöö on esmane, mida vaja, et ühistu tööle saada. Vägisi ei pane kedagi tööle. Aga need, kes soovivad asjaga tegelda, saaksid tuge nendelt, kes on majast huvitatud.
Korteriomanikud peavad aru saama, et korter, kodu , on sul olemas niikaua kui võtad kohustsed ja vastutuse. Keegi ei tule seda maja käigus hoidma kui omanikud ei viitsi, ei hooli. Kui pankrot tuleb hoolimatusest, eks siis võtame oma rahakoti ja läheme ostame kusagile mujale omale kodu. Raha meil ji on.
i
/ 4. detsember 2017 00:09
http://www.piibel.net/#q=%C3%95p%2021
Õpetussõnad 21:5 Virga kavatsused toovad küll kasu,
aga kõik ruttajad saavad ometi kahju.
6 Valeliku keelega varanduste soetamine
on surma otsijate hajuv tuulevine.
13 Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale,
see peab ka ise karjuma vastust saamata.
14 Salajane and vaigistab viha
ja kingitus põue - tugeva raevu.
15 Õigele on rõõmuks, kui tehakse õigust,
aga kurjategijaile on see ehmatuseks.
Õpetussõnad 21:5 Virga kavatsused toovad küll kasu,
aga kõik ruttajad saavad ometi kahju.
6 Valeliku keelega varanduste soetamine
on surma otsijate hajuv tuulevine.
13 Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale,
see peab ka ise karjuma vastust saamata.
14 Salajane and vaigistab viha
ja kingitus põue - tugeva raevu.
15 Õigele on rõõmuks, kui tehakse õigust,
aga kurjategijaile on see ehmatuseks.
r
/ 3. detsember 2017 22:28
kohustuslikus korras kü-sid auditeerima.
k
/ 2. detsember 2017 22:50
mida ette võtta 4 krt. ahiküttega elamu trepikojaga, mis on talvekuudel väga külm ja rõske ning korterite välisuste kaudu tuleb külm õhk ka korteritesse. Sama lugu on keldritega, kust külm imbub läbi põrandate I korruse korteritesse. Ise sooviksin, et trepikoja temp. oleks talvekuudel vähemalt +10 kraadi. Pehmete talvedega pole asi väga hull aga pakasega - ei taha mõeldagi!
m
/ 2. detsember 2017 16:55
Eesti seaduste laussadu on juba niigi kõik pea peale keeranud. Üks seadus keelab teisel toimida. Juristidelgi tegemist nende pähklite purustamisega. Mida tavakodanikust veel rääkida.
a
/ 2. detsember 2017 19:00
Antud IRL seadusega (aastaid vana, kehtima hakkab nüüd) on vaja sundkorras leida "pädev isik" e oskab hallata ja ka hooldust korraldada. Haldus on seadusandluse ja nö. "pehme" pool, hooldus eeldab inseneri-tehniku teadmisi. LIsaks: tegemist on nö "võõra varaga", selle haldamise-hooldamisega. Keegi neid ametioskusi ei õpeta ja aktiivsetele ahveristidele hea tööpõld. Õige - võib ka haldusfirma palkamise teel, paraku on nendega pea kõigiga probleemid samad - ei ole oskustööjõudu. Nii et nüüd siis kõigist korterielanikest tehakse sundkollektiviseerimise-kolhoosistamise teel uus-eesti kolhoosid, eesotsas parteifunktsionäridega?
k
2. detsember 2017 19:27
kinnisvara kokkuostjatele hea tööpõld. saavad oma noosi jumalamuidu kätte.
ü
/ 4. detsember 2017 12:14
selleks võib hakata iga sell,ei mingit hariduse ega teadmiste nõuet ei ole.Seadus on puudulik ,samuti ei reguleeri ,ei seadusta haldaja tegevust aga vastutust,see kehib ka juhatuse liikmete kohta.Nii on juhtunud ,et võimukad harimatud hakkavad dikteerima oma arvamusi,kus inimesed on teadmatud ehituse, raamatupidamise jne alal,kasutades raha ebaökonoomselt st raisates ja mahhineerides.
ü
/ 4. detsember 2017 12:28
Selleks võib olla igaüks,kes arvab end sobivat milgil põhjusel.Tööta olek või haistmine midagi saada....Haridus ega pädevusnõuet ei ole.Praktikas on näha juba diktaatoreid,kes kasutavad ära inimeste teadmatust ja suruvad plaani mitte vajalikke töid ja lausa raiskamist,mis paistab silma Kredex 40% osas,kus pekstakese puruks plastaknad,torustikud,elekrtijuhtmestikud jn.,et täita Kredexi nõudeid.Inimesed teadmatusest naiivselt on kõigega nõus.Muidugi see isehakanud valitsejal on peale seda läbisurumist mõni aeg mugav oma tasku raha panna.Siin on ka põld loodud korruptsioonile ja nihvedamisele.Puudub vastav seadusandlus ,mis reguleeriks haldajate tegevuses väärnähtusi.Selle asjaga on toimitud ülepea ja kaela,see on ilmne kiirustamine,mis toob,on toonud juba pahandusi ja ebameeldivusi.
j
2. detsember 2017 19:44
Juristide tunnihinnad on lakke löödud. Mardi enda Korteriühistute Liidu juristi tunnihind on lausa 95 eurot.
v
/ 2. detsember 2017 15:46
Praegu kehtiva põhiseaduse kohaselt:
1. Paragrahv 32 lõiked 1, 2 ja 3 sätestavad omandipõhiõiguse. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Eraomand on vabas ühiskonnas erainitsiatiivi põhialus. RKPJK on sedastanud, et omandil on oluline tähtsus turumajandusele põhinevas ühiskonnas ning et omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ning omandi võrdne kaitstus tagab vaba turu (RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 24).
Omandiõigus on kaitstud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ga 17.
aga selle korteriühistu kohustuslikkusega rikutakse omaniku õigust oma omandit vabalt käsutada....kui omanikud ei taha ühistutut moodustada vaid haldavad omi kortereid mõne teise lepingu alusel, siis kuskohast võtab amedtnik õiguse seda piirata?
1. Paragrahv 32 lõiked 1, 2 ja 3 sätestavad omandipõhiõiguse. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Eraomand on vabas ühiskonnas erainitsiatiivi põhialus. RKPJK on sedastanud, et omandil on oluline tähtsus turumajandusele põhinevas ühiskonnas ning et omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ning omandi võrdne kaitstus tagab vaba turu (RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 24).
Omandiõigus on kaitstud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ga 17.
aga selle korteriühistu kohustuslikkusega rikutakse omaniku õigust oma omandit vabalt käsutada....kui omanikud ei taha ühistutut moodustada vaid haldavad omi kortereid mõne teise lepingu alusel, siis kuskohast võtab amedtnik õiguse seda piirata?
p
2. detsember 2017 16:19
Põhiseaduses ei ole midagi absoluutselt. Kõiki põhiõigusi saab seadustega riivata. Heaks näiteks on Karistusseadustik.
Ka piiritsooni või polügooni rajamisel aga ka Rail Balticu puhul saab riik kinnistuid sundvõõrandada.
Ka piiritsooni või polügooni rajamisel aga ka Rail Balticu puhul saab riik kinnistuid sundvõõrandada.
k
2. detsember 2017 16:24
Ka kriminaalsel teel saadud tulu eest hangitud kinnisvara võib kohus konfiskeerida.
Ebaseaduslik ehitis võidakse kas (osaliselt) maha lõhkuda, või siis läbi auditi ja trahvide seadustada.
Ebaseaduslik ehitis võidakse kas (osaliselt) maha lõhkuda, või siis läbi auditi ja trahvide seadustada.
k
/ 2. detsember 2017 15:38
Mida siin arutada on? Kõik need elamused, kus 1. jaanuariks ühistut ei ole - need riigistatakse ja lähevad sundmüüki?
v
/ 2. detsember 2017 15:48
Ei ole nii. Riik määrab sundkorras valitsejaks haldusfirma. Varem moodustatud korteriühistuid võivad endiselt asjatundmatud aktivistid "juhtida". Kus on võrdne kohtlemine?
k
2. detsember 2017 16:16
Ka varem moodustatud korteriühistuid peab haldama pädev isik. Selle puudumisel tuleb sõlmida leping mõne haldusfirmaga.
j
/ 2. detsember 2017 16:46
parem ikka, kui on "asjatundlikud". Nad siis ju riigiametnikud - kõik pädevad ja asjatundlikud, ausad, töökad ja palk tõuseb nagu riigikogus. Kõrgepalgaliste juhtimine on ikka hea.
r
2. detsember 2017 16:21
Riik loob korteriühistu ja selle liikmed peavad valima endale juhatuse. Kui juhatus ei ole pädev korteriühistut haldama, siis tuleb sõlmida leping mõne haldusfirmaga.
n
/ 2. detsember 2017 16:57
Ega siis juhatus oma ebakompetentsust ise ei tunnista. Kui KÜ liikmed on lambakari, siis nii jääbki.
t
/ 2. detsember 2017 15:07
Loen ja imestan, kas tõesti ei nõuta toimetajalt elementaarsetki õigekirjaoskust! Oma riigi nimetuse kirjutab väikese algustähega! Teises tekstilõigus on kirjavahemärk puudu. Kommenteerijatest ei ole mõtet rääkidagi: mõni pole vist algklassidest kaugemale jõudnud. Leian, et ka arvutis tuleb ilma vigadeta kirjutada ning pärast kirjapandu üle lugeda. See on lugupidamine oma emakeele vastu.
k
/ 2. detsember 2017 16:09
Miks kirjaoskaja pani punkti peale nime -Toimetajale?
o
/ 3. detsember 2017 00:40
üks käsi tööst väljas ja seepärast ei saa kahte klahvi korraga vajutada kuid ütelda on palju eriti selliste seaduste kohta ja ka arvamuste kohta- igal oma arvamus ja kui kasutada emakeelt, siis ei saaks enamus eestimaalastest aru mida mina ütlen või kirjutan, niisiis kirjutan eesti keeles ja ei imesta millegi üle, sest aru saan ka sellest kaheklassilise kirjutisest, sest pole ei õpetaja-norija ega tähenärija kuid mida tähendab artiklis öeldud:moodustada kaasomandid naabriga- kas seinatagune naaber saab ühe seinapaneeli ja mina teise omanikuks vms. Siin on palju tegemisi juristidele veel enne seaduse jõustuma hakkamist.On ülemise korruse naabril aknad lahti, sest soe teatavasti liigub üles aga all pean aknaid kinni hoidma ja pole niipalju värsket õhku kui naabril, need nõukaajast pärit süsteemid kestavad veel kümneid aastaid aga seadused tehakse 10 a. ette, nii on.
a
/ 2. detsember 2017 14:32
Selle tegevuse nimi on kollektiviseerimine e. kolhooside sunduslik uustekitamine.
e
/ 2. detsember 2017 14:48
Kolhooside loomisel olid eeskujuks kibutsid.
Sovhooside eelkäijateks olid EW-aegsed riigimõisad.
Sovhooside eelkäijateks olid EW-aegsed riigimõisad.
k
/ 2. detsember 2017 18:15
hea sogases vees tegutseda ning ise ka veel vett sogasemaks ajada teades et paljud ei jaga seadustes muhvigi.
k
/ 2. detsember 2017 14:02
jäänud, mis kohustuslikuks pole muutunud, hirmutav juba.
p
/ 2. detsember 2017 14:40
Eriti hirmutav on, et KÜ juhatusele pole kehtestatud endiselt mitte mingeid pädevusnõudeid - iga aferist või aktiivne loll pääseb ligi korteriomanike maksetele.
p
/ 2. detsember 2017 14:59
Hea kui üldse keegi on nõus juhatustes olema, tavaliselt ei taha keegi sellist taaka oma õlule võtta. Ühistud iratsevad pigem sellepärast, et juhatuse liikmetel pole aega asjadega tegeleda ja põikpäised omanikud ei taha pädevale haldusfirmale maksta
p
/ 2. detsember 2017 15:03
põikpäimne omanik ja pädev haldufirma. Vot see on midagi!
e
/ 2. detsember 2017 15:44
Sa ei tabanud pointi. Aferistid ja aktiivsed lollid on alati nõus. Nii nad toimetavadki võõra varaga. Vastutus puudub. Õnneks on nüüd valitsejale/haldusfirmale kehtestatud atesteerimisnõue (ainuke hea asi selles seaduses).
p
/ 2. detsember 2017 15:56
Igas ühistus ei ole aktiivseisd ja lolle kes juhatusse tahavad. ka ei ole ühistutes erilist vara mis aferiste ahvatleks. Siis toimub üldkoosolekutel suurem lunimine ja lõpuks keegi ikka "ära räägitakse", kes ei pruugi üldse olla asjatundja. Kohe seejärel hakkab omanike poolt kisa, miks juhatus oma ajast 100% tasuta ühistu heaks ei kuluta. Haldusfirmat ka ei lubata võtta, las juhatus ise teeb. Pealegi saab juhatust alati sõimata kui tuju paha on - meili teel või üldkoosolekutel või siis omavahel kohtudes.
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
p
/ 2. detsember 2017 15:57
Igas ühistus ei ole aktiivseisd ja lolle kes juhatusse tahavad. ka ei ole ühistutes erilist vara mis aferiste ahvatleks. Siis toimub üldkoosolekutel suurem lunimine ja lõpuks keegi ikka "ära räägitakse", kes ei pruugi üldse olla asjatundja. Kohe seejärel hakkab omanike poolt kisa, miks juhatus oma ajast 100% tasuta ühistu heaks ei kuluta. Haldusfirmat ka ei lubata võtta, las juhatus ise teeb. Pealegi saab juhatust alati sõimata kui tuju paha on - meili teel või üldkoosolekutel või siis omavahel kohtudes.
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
p
/ 2. detsember 2017 16:04
Igas ühistus ei ole aktiivseisd ja lolle kes juhatusse tahavad. ka ei ole ühistutes erilist vara mis aferiste ahvatleks. Siis toimub üldkoosolekutel suurem lunimine ja lõpuks keegi ikka "ära räägitakse", kes ei pruugi üldse olla asjatundja. Kohe seejärel hakkab omanike poolt kisa, miks juhatus oma ajast 100% tasuta ühistu heaks ei kuluta. Haldusfirmat ka ei lubata võtta, las juhatus ise teeb. Pealegi saab juhatust alati sõimata kui tuju paha on - meili teel või üldkoosolekutel või siis omavahel kohtudes.
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
p
/ 2. detsember 2017 16:35
Ei taha seda keegit juhatusse / 15:44, 2. dets 2017
Igas ühistus ei ole aktiivseisd ja lolle kes juhatusse tahavad. ka ei ole ühistutes erilist vara mis aferiste ahvatleks. Siis toimub üldkoosolekutel suurem lunimine ja lõpuks keegi ikka "ära räägitakse", kes ei pruugi üldse olla asjatundja. Kohe seejärel hakkab omanike poolt kisa, miks juhatus oma ajast 100% tasuta ühistu heaks ei kuluta. Haldusfirmat ka ei lubata võtta, las juhatus ise teeb. Pealegi saab juhatust alati sõimata kui tuju paha on - meili teel või üldkoosolekutel või siis omavahel kohtudes.
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
Igas ühistus ei ole aktiivseisd ja lolle kes juhatusse tahavad. ka ei ole ühistutes erilist vara mis aferiste ahvatleks. Siis toimub üldkoosolekutel suurem lunimine ja lõpuks keegi ikka "ära räägitakse", kes ei pruugi üldse olla asjatundja. Kohe seejärel hakkab omanike poolt kisa, miks juhatus oma ajast 100% tasuta ühistu heaks ei kuluta. Haldusfirmat ka ei lubata võtta, las juhatus ise teeb. Pealegi saab juhatust alati sõimata kui tuju paha on - meili teel või üldkoosolekutel või siis omavahel kohtudes.
Nõukaaegse majavalitsuse töö oli kordades professionaalsem kui meil siin peale surutud "vabatahtlik ühismajandamine"
q
/ 2. detsember 2017 13:55
riik käseb lööb ja laseb,millal rahval see allesjäänud riigi poolt konfiskeeritakse?
ü
2. detsember 2017 13:41
Ühistud on loodud jällegi,et tekiks korruptsioon. Ühistute etteotsa kargavad järjekordsed nn aktivistid,kes hakkavad inimesi sealt majast välja sööma. Koosolekud on ühistutes ka nagu moe pärast,sest hiljem nagunii võetakse vastu oma otsused.Ühistud ise palkavad oma mehi ja oma firmasid,kes töid teostavad,jne. See ei ole aus värk!
n
/ 2. detsember 2017 15:36
Revisjonikomisjoni valitakse juhatuse liikme sõbranna, kes lihtsalt ei näe ühtegi seaduserikkumist. Kontroll juhatuse üle puudub.
k
/ 2. detsember 2017 16:28
sest majades suurem mass ei soovi sekeldusi ning on orjalikult vait.
t
/ 2. detsember 2017 13:31
käib äge mehitamine korteriühistute asjus!
p
/ 2. detsember 2017 13:28
Väga ilusad teil Eestis need majad, kus iga elanik vahetanud aknad ja uksed "oma maitse" järgi.
k
/ 2. detsember 2017 13:24
paljudel on majad pooltühjad sest lapsed õppivad välismaal , korteri hooldab nüüd aga see ühistu jama tõstab selle vanema välja sest ühitu vajab kasumit vanemuuest välja ostmist,m seaduse andjale tuuma pommi siis on kõik mured murtud. keegi ei saa korterit.
i
/ 2. detsember 2017 13:20
miks on irl vaja eesti pensionäride vara
s
/ 2. detsember 2017 20:35
et kõik muu on juba maha parseldatud, nüüd tuleb eraomandi kallale asuda
t
/ 2. detsember 2017 13:18
sundmüük ongi see riigist väjla küüditamineehk kodusõja käivitamine
h
/ 2. detsember 2017 14:49
Aga kuidas on omandireformi ja sundüürnikega?
k
/ 2. detsember 2017 13:09
Näiteks selleks, et muuta kaasomand korteriomandiks, tuleb omavalitsuse nõudel viia läbi audit ja inventariseerimine. Alles seejärel selgub, kas saab kohe korteriomandi moodustada või tuleb teha ümberehitusi. Oma arvamuse ütleb välja ka päästeamet.
t
/ 2. detsember 2017 12:34
Tegelikult on asjal mõnus konks sees - ühisuses siiani inimene ei vastutatud ühisuse probleemide eest oma varaga , see tuli kohtu kaudu panna maksma ( e. iga korter eraldi ) - ühistute puhul piisab aga tunnistada ühistu võlglaseks ja kõik korterid maksavad "rõõmuga "( eriti nalja hakkab saama nende pooltühjade majadega )
t
/ 2. detsember 2017 14:33
Sellise käitumise puhul ei ole tegemist naljaga, vaid tragöödiaga.
t
/ 2. detsember 2017 19:37
Selliseid tragöödiaid kasutavad igasugused kinnisvara ahveristid ära. Parem variant on kui omanikud müüksid sellised mahajäetud korterid ise odavalt ja kiiresti maha,
e
/ 2. detsember 2017 15:07
kui majas on vaid paar korterit ning üks neist on ühistu esimehe oma. Hakkab omaarust midagi nokitsema ja paneb kõik teised maksma oma nokitsemise vilju. Kui ei maksa, tekitab sundvõõrandamise ja ostab ülejäänud korterid õllehinna eest omale. Ongi kogu maja tema oma ja jälle kinnisvara juures.
v
/ 2. detsember 2017 16:34
Lihtsam on võtta pangalaen KÜ nimel, näiteks võltsitud protokolli alusel. Kui kohtus otsus tühistatakse, jääb pangalaen ikka korteriomanikke koormama.
h
/ 2. detsember 2017 20:56
et need 4 korteriga majad, mida Tallinnas päris palju on, ei ole korteriomandid, vaid mõttelised osad.Ehkki on tegelikult korterid Ei saa sellest jamast aru.
j
/ 2. detsember 2017 12:15
7 aastat elan 3-l korrusel, kus alumised korterid on tühjalt seismas, kuigi erastatud... Kütan, mis kütan, aga alt tuleb külma... Seni ei tehtud nende vastuseisu tõttu ühistut, sest see oleks saanud panna korterid sundmüüki, või vähemalt vastutama külmunud veetorude ja muu ebameeldivuste pärast...
i
/ 2. detsember 2017 12:32
Arva uuesti - ühistu ei saa võõrandada teise inimese vara
l
/ 2. detsember 2017 13:08
Ühistu saab anda korteriomaniku kohtusse ja sealt hakkab asi edasi arenema.
e
/ 2. detsember 2017 13:09
täituri vahendusel läheb ikka sundmüüki
t
/ 2. detsember 2017 14:13
ei arene see teema edasi ega tagasi, seisabki vaid. Riik ahnitseb ja võtab viimase...
e
/ 2. detsember 2017 14:34
Leia uuest seadusest säte, mille alusel saab kütmata korteri sundmüüki panna - POLE võimalik, kui võlga ei ole.
a
/ 2. detsember 2017 14:42
Mille eest, kui võlga pole? KÜ kaotab ja maksab veel kohtukulud.
p
/ 2. detsember 2017 15:02
https://www.riigiteataja.ee/akt/121052014020
§ 31. Korteriomaniku kohustused
(2) Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
§ 31. Korteriomaniku kohustused
(2) Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
k
/ 2. detsember 2017 15:32
Kõik on õige, aga selle kohustuse täitmata jätmise eest pole seaduses mitte vähimatki vastutust! Seadusel pole saba ega sarvi. Meil on KÜ juhatus ise seaduserikkuja, lülitas koridori kütte täielikult - isegi talvel - välja. Kui nüüd külmal talvel torud lõhkevad, kas juhatus vastutab oma isikliku varaga? Muidugi mitte - kahjud lükatakse kõigi korteriomanike kukile.
k
/ 2. detsember 2017 16:00
et üürnik ei rikuks oma lagastamisega naabrite vara. Kui korteriomanik käib oma üürilise äralagastatud elamist vaatamas vaid 1 kord 10-15 aasta jooksul, siis pole ta mingi omanik, vaid tühipaljas rahamaias tegelane.
s
/ 2. detsember 2017 20:35
kus mõni aktiivne pensionär tahab TEISTEL kütte maha keerata, et küttekulud madalamad oleksid ja ta saaks rahulikult 3-toaliseks üksinda elada.Koridor on muidugi nr.1. See, et maja niiske on ja hallitab, teda ei huvita.
k
/ 3. detsember 2017 22:36
alt ülesse,külm õhk on raskem. esimese korruse all keldris peab ka kütma järelikult?!
1
/ 4. detsember 2017 21:49
soojustad oma põranda ära.Aga kui maja alates keldrist hallitab, siis on kehvem lugu.