Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 83. koht: Umsiedlung – baltisakslaste lahkumine (30)

Indrek Riigor, 3. detsember 2017, 00:02
Päevaleht 11. oktoober 1939. Eestimaal elavate sakslaste ümberasumine Saksamaale.Foto: Teet Malsroos
Aastatel 1939–1940 ja 1941 läksid Eestis, Lätis ja Leedus aastasadu elanud baltisakslased ümberasumise käigus (sks k Umsiedlung) elama Saksamaale. Tegu oli tõsise ühiskondliku vapustusega vastupidiselt tollaste Eesti võimude püüdele näidata toimuvat kui lõppu 700aastasele orjapõlvele.

Hitleri kutsest alguse saanud aktsiooniga saadi kiiresti hakkama. Seitsme kuuga (oktoober 1939 – mai 1940) lahkus Eestist 12 699, Balti riikidest 60 000 sakslast. Sisuliselt lakkas baltisaksa rahvusgrupp eksisteerimast.

Samal teemal

Eesti võimude püüdest serveerida baltisakslaste lahkumist orjapõlve lõpuna võib isegi aru saada, sest taheti rahvast rahustada. Paralleelselt baltisakslaste lahkumisega algas NSV Liidu valitsuse tõsisel survel Punaarmee baaside rajamine kõikidesse Balti riikidesse. See ja sakslaste lahkumine oli märk Eesti langemisest NSV Liidu mõjusfääri, mida rahvaski mõistis.

Küllap nägid paljud eestlased siis, nagu ka nüüd, sakslaste lahkumises orjapõlve sümboolset lõppu. Eestlaste ajaloolisse mällu on ju sööbinud kaotus ristirüütlitele ja mõisatallis esiisadele antud vitsahoobid, mida võimendas Eesti riigi poliitika näiteks Vabadussõja käsitlemisel. Me ei tähista siiani Vabadussõja võitu iseseisvuse kättevõitlemisena Venemaast, vaid võiduna põlise vaenlase – sakslaste – üle Võnnu lahingus.

Oma osa negatiivse kuvandi püsimisel oli ka baltisakslastel, kellest paljud nägid end siinsete maade tegelike peremehena ja olid Eesti iseseisvuse vastu. Samuti suurendas maa maareformiga äravõtmine siinsete sakslaste kibestumist Eesti riigi suhtes, millele 1930ndatel lisandus vaimustus Hitleri poliitikast Saksamaal.

Loomulikult on ajaloos olnud erandeid, keda peame siiani ühenduse loojateks meie kahe rahva vahel – alustades baltisaksa estofiilidest 18.–19. sajandil ja lõpetades baltisaksa kultuuri taasväärtustajatega tänapäeva Eestis. Samas on jäänud üksteisesse negatiivselt suhtumise tõttu väärilise tähelepanuta baltisakslaste aastasadadega loodud kultuuripärand ja nende mõju eestlastele tervikuna. Selles võime näha ka põhjust, miks president Lennart Meri 3. oktoobril 1995 Saksamaa taasühinemise aastapäeva puhul peetud kõnes kutsus baltisakslasi pöörduma tagasi kodumaale Eestisse.

Allikad: Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005. Olev Liivik „Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused“. Sirp, 06.11.2009. Mart Laar „Baltisaksa kultuur – oma või võõras?“. Sirp, 26.01.2007.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee