Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 84. koht: Detsembrimäss (9)

Indrek Riigor, 2. detsember 2017, 00:02
Stseen mängufilmist "Detsembrikuumus".Foto: CHRISTJAN JOHANNES KASK
1. detsembril 1924 oli Tallinnas kommunistide riigipöördekatse, mis oleks noorele Eesti vabariigile peaaegu saatuslikuks saanud.

Kell 5.15 hommikul ründasid mässajad (keda on hiljem kokku loetud 334 inimest) peaaegu ühel ajal Tallinna strateegilisi objekte. Vastupanuta hõivati Toompea loss, Balti jaam ja Tallinn-Väikese raudteejaam, peapostkontor, kaks politseijaoskonda, Lasnamäe lennuväli ning 10. jalaväerügemendi ja sidepataljoni staabihooned. Sõjaministeeriumi, sõjakooli, auto-tankidivisjoni ja ratsapolitseireservi ründajad löödi tagasi. Riigivanem Friedrich Akeli residentsi Toompeal tunginud mässajatel õnnestus pantvangistada küll riigivanema abikaasa, kuid riigivanemat ennast ei saadud kätte. Teadaolevalt oli mässajatel plaan rünnata teisigi objekte, kuid tõenäoliselt jäi see ära vajaliku inimjõu puudumise tõttu.

Samal teemal

Rünnak tabas Eesti võime ootamatult. Ometi suudeti kohe vastupanu organiseerida. Tondil asunud sõjakooli kasarmutes magavaid kadette rünnati une pealt, neist kaks tapeti. Ent kadettidel õnnestus voodist relvadeni jõuda ja mässajad tagasi lüüa. Samamoodi läks sõjaministeeriumi hoone ründamisel: sealgi suudeti rünnak tagasi tõrjuda. Mässajad said vallutatud objekte enda käes hoida vaid paar tundi, enne kui sõjavägi ja politsei need tagasi vallutasid.

Traagilisemad sündmused olid Balti jaamas, kus sõitjate hulgast leitud kümme sõjaväelast lasti kohe maha. Sama saatus tabas ka jaama saabunud teede- ja sideminister Karl Karki. Kokku hukkus mässajate käe läbi 21 inimest, mässulistest langes 23 ja 155 hukati sõjakohtu otsusega. Samuti tapeti kaks lennuväeohvitseri, keda süüdistati passiivsuses.

Plaani järgi oleksid kommunistlikud võitlussalgad pidanud rünnakute käigus vallutama samal ajal kõik Tallinnas, Narvas, Tartus, Viljandis ja Pärnus olevad strateegilised objektid, kuid tegelikkuses rünnati ainult Tallinnas. Mässu juhid, eesotsas Jaan Anveltiga, alahindasid rahva meelsust, mis oli selgelt riigitruu. Eesti riik oli suutnud ennast maksma panna ja mässu tulemusel end hoopiski kindlustada. Nüüd oli kõigile selge, et peamine oht iseseisvusele lähtub kommunistlikust idanaabrist.

Allikad: Mati Talvik „Mässukatse“. ETV „Eesti aja lood“. ERR: 08.01.2008. Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee