Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 85. koht: emakeelne Tartu ülikool 

Indrek Riigor, 1. detsember 2017, 00:06
Tartu ÜlikoolFoto: Aldo Luud
Tartu ülikooli eestikeelsena avamine 98 aastat tagasi, 1. detsembril 1919 oli murranguks Eesti kõrgharidus- ja teadusajaloos. Sellega märgime rahvusliku kõrgkultuuri õitsengu algust, millest oli oluliselt kasu meie püsimajäämisele hilisemates katsumustes.

Tartu ülikool on asutamisest saadik 1632. aastal olnud ülimalt oluline hariduse andmise keskus. 20. sajandini oli ta ju Eesti- ja Liivimaal ainus kõrgkool, mille tegid kuulsaks nii Rootsi, Saksa kui ka Vene teadlased. Eestlastele, aga ka lätlastele on „Tartu suurkool“ suisa märgiline – just seal alustasid oma haridusteed esimesed eesti ja läti haritlased.

Samal teemal

Ülikooli eestikeelseks muutmine oli noore Eesti riigi üks esimesi prioriteete. Seda pidi korraldama Ajutise Valitsuse haridusminister Peeter Põld, kes määrati 1918 detsembris ülikooli kuraatoriks (oli ametis kuni esimese rektori Heinrich Koppeli valimiseni 1920). Puhkenud Vabadussõda seadis sellele tööle mitu takistust. Esmalt tuli üle elada enamlaste okupatsioon ning siis ära teha määratu töö eesti ülikooli struktuuri loomisel, õppejõudude leidmisel, üliõpilaskonna immatrikuleerimisel (suurem osa potentsiaalsetest üliõpilastest võitles ju Vabadussõja rinnetel) ja ülikooli ainelise olukorra parandamisel (suur hulk ülikooli varast oli evakueeritud Venemaale).

Emakeelse ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril peahoones, kuhu ajakirjanduse hinnangul kogunes üle 1500 inimese. Aktus algas luuletaja Gustav Suitsu selleks puhuks kirjutatud „Õnnesooviga“, pärast mida pidas peokõne kuraator Peeter Põld ja loeti ette õnnitlusdelegrammid (neid saabus kokku 45 ülikoolilt). Kokku olevat peetud 52 tervituskõnet, mis näitab sündmuse olulisust.

Emakeelset õppetööd ei suudetud alguses täielikult tagada (73 õppejõust vaid 31 olid eestlased, õppetöö toimus ava-aastal nii eesti-, vene- kui ka saksa keeles), kuid alus eestikeelsele kõrgharidusele oli pandud.

Allikad: Toomas Hiio ja Helmut Piirimäe (toimetajad). Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee