Online kasiino mängu valides võib märgata protsentväärtust <a href="https://casino.chanz.com/et/?utm_source=ohtuleht.ee&amp;utm_medium=banner&amp;utm_campaign=OLEHT&amp;tag=OLEHTRTP" target="_blank" rel="noopener">RTP </a>ehk Return to Player. Lühidalt öeldes näitab see, kui suure osa interneti kasiino mängus panustatud rahast kasiino klient teoreetiliselt tagasi võidab. Mõnigi mängija võib arvata, et kui ta on valinud välja näiteks Chanz netikasiino sloti Bonanza, mille RTP on 95,98 protsenti, ja panustab seal 10 eurot, siis saab ta oma panusest tagasi 9 eurot ja 60 senti. Päris nii lihtne see siiski ei ole – ent kuidas see arv ikkagi kujuneb?

Mida tähendab RTP online kasiinos? 

Suunates pensioniraha pensioni investeerimiskontole ja hakates oma II samba vara ise investeerima, on lihtne langeda „keskmise investori“ lõksu. See lõks väljendub pikaajalisel investeerimisel selles, et investori tulemused jäävad oluliselt alla turu pakutavale keskmisele tootlusele, muudele varaklassidele (nagu kuld ja kinnisvara) ning tihtipeale isegi inflatsioonile. Kuigi II samba summa suureneb alguses eelkõige sissemaksete arvel, hakkab pensioniea saabudes tootlus üha suuremat rolli mängima.

Ka ise pensionivara juhtides saab „keskmise investori“ tootlust lüüa

Kui tihti arvatakse, et akne on vaid teismeliste probleem, siis tegelikult kannatab selle all ka rohkelt täiskasvanuid. Statistika näitab, et vistrikega peab võitlust kuni 40% inimestest vanuses 30-39.

Kevadel on palju vaba aega? Võta ette põhjalik nahahooldus, et akne ja vistrike vastu võidelda!

hooldekodu

vanadekodu

hoolduskindlustus

Mullu hukkus Eestis liikluses 58 inimest, tuli võttis 39 inimelu ja vesi uppunutena 46. Aga ainuüksi alajahtumine tõi kaasa 69 inimese surma, neist pooled pensioniealised.

Surnuks külmunud memmeke, kõrval kaks kotti lapselaste jõulupakkidega

„Kui isa nooruses küüditamisest pääses, siis just nii nägi välja tema hooldekodusse paigutamine. Ja mina olin sunnitud sellele kaasa aitama. Kodu lähedal lihtsalt ei olnud kohti ja mul tuli 60 aastat ühist elu jaganud vanemad lahutada,“ ütleb olude sunnil oma ema ja isa eri hoolekandeasutustesse paigutama pidanud naine. Viivuks sai vanapaar kokku vaid enne lõplikku hüvastijättu.

„Eakad ei sure hooldekodudes mitte vanadusse, vaid nälga ja janusse!“

Tänasest kuni 24. jaanuarini 2018 saab esitada taotlusi projektidele, millega luuakse psüühika- või intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Algavas taotlusvoorus toetatakse senisest enam uute, kogukonna algatusel loodud paindlike teenuste pakkumist. Uuenduskuuri läbivad nii Viljandi Haigla erihoolekandeteenuste taristu kui ka kohtumääruse alusel osutatav teenus.&nbsp;

Psüühilise erivajadusega inimestele hakatakse uusi kodusid ja teenuseid looma

Vanurite käekäik meie riigis võiks huvitada eranditult kõiki, sest vananemisest (vähemalt meie praeguste teadmiste juures) pääsu ei ole. Kui viimased elukümnendid tunduvad paljudele hirmsamadki kui surm, paistab midagi väga valesti olevat.

Juhtkiri | Kuidas kindlustada inimlik vanaduspõlv?

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas detsembri alguses, et dementsete inimeste arv kolmekordistub lähema 30 aasta jooksul, jõudes 2050. aastaks 152 miljonini.

Dementsete inimeste arv kolmekordistub ja ravikulud kasvavad kiiresti

Voodihaige vanur ootab hooldekodus peret külla. Ta mõttelõng katkeb, ekseldes ajas ja ruumis. Kuid ta ootab. Tema tütar mõtleb aga kodus hingevärinal, kas ema elab järgmise kuuni. Ja kui elab, siis kuidas saada kokku raha hooldekodu kuumaksuks.

„Ema, palun sure ära!“ Hooldesüsteem paneb pere vanureid vihkama

„Küsimus ei ole isegi selles, et hooldekodu on kallis. Isegi kõige kallimatesse hoolekodudesse ei ole kohti saada, järjekorrad on väga pikad,“ nendib Tartu linna hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff. Kas süsteemi aitaks inimsõbralikumaks muuta kohustuslik hoolduskindlustus?

Kas Eesti vajaks hoolduskindlustust?

Juhtkiri

Eesti uudised

Sisuturundus

Terviseuudised

Keha

Uudised

Kui noor inimene astub ellu siis on karm turumajandus vasta seisma oma karmusega.Miks peaks vanuritele midagi teist moodi olema.Kui tahate hüvesid siis makske.

ikka kohustuslik, meie pole ometi vabariik ega vabade inimeste riik, meil on kümniste riik

Päris kindlasti oleks meil vaja sellist hooldekodukindlustust. Siis oleks meil vaja veel kohustuslikku lapsehoolduskindlustust ning endaga hakkamasaamise kindlustust ka. Tegelikult oleks kõige õigem rahvalt palgapäeval kohe kõik raha maksude näol ära võtta. Sest et näha ju on, et majandada nad ei oska keegi kopika eest ka mitte.

Mida see kindlustus meie hoolimatus ühiskonnas aitab ? Ainult kasvatada kindlusseltside omanike tulu ja ei enamat. 

Sotsiaaltootaja hindab kodukulastusel abivajaduse.Tartus sotsiaaltootaja nagemus oli,et ma pean elama tuhjas toas .

Oi, ei. See ei päästa midagi kui isegi kalli kuumaksu puhul on suured vanurite järjekorrad hooldekodudesse. Pigem ikkagi välja maksta kodustele vanuripõetuse eest.

Kes peab seda maksma, ma ei saa aru?! (Mujal ilmas on selge, myy oma korter, maja v6i talu ja sellega maksadki enda hoolduse ise kinni.) Mis teha, kui isa naiteks oli vagivaldne, sa ei tahagi teda nahagi, ytleme et omab maamaja, tahab et lapsed aitaks hooldusega, aga maamaja jatab naiteks kellelegi teisele? 

Meil on hästi palju makse vaja -igasuguseid.siis tavainimene töötab end surnuks ning jätkub kohtigi hooldekodudes.

Kas Eesti vajab hoolduskindlustust, see on omaette küsimus, kuid pangad sooviksid seda järjekordset kingitust kohe kindlasti. Neil juba Teise samba lüpsmise kogemus olemas, kus 10 AASTA fonditootlikus oli NULL

Ei tea, kuid vanad ja haiged vajavad seda kindlasti.

copy paste mis kindlustusest (pensioni või muu), saab üldse rääkida kui EP trükipressid huugavad täiega (katteta) eurode juurde trükkimiseks. kuna see juurdetrükitud ja ringlusesse paisatud raha ei jagune VÕRDSEKOHTLEMISE põhimõtte alusel, selle võrra ei tõuse palgad, pensionid jm. siis on tegemist VALERAHAGA, mis on trükitud ja mõeldud kasutamiseks teatud inimgrupi hüvanguks

Sotsiaalmaksud ongi sotsiaalkindlustus. Kuni need rahad kuuluvad riigikassasse, eelarve aukude lappimiseks, võib kasvõi kümme korda ennast kindlustada. Ikka ei jätku.

seda hoolduse süsteemi peaks tõsiselt vaatama laiemalt. Kõigepealt kes vajavad tingimata hooldekodu? Need, kes vajavad 24/7 järelvalvet, ei saa endaga hakkama, praktiliselt voodihaiged, dementsed. Need, kodused , kes vajavad abi koristamisel, poeskäimisel, kütmisel, kuid liiguvad ise kodus ringi , ei vaja ju hooldekodu, neid saavad abistada lapsed või tunniks päevas palgatud abilised. Ja nii see peakski olema, kuni olukord on talutav -- elada oma kodus. Ja selle üle tuleks ikka arvet pidada, et lapsed või sugulased ei võitle enda valdusse vanuri korterit, kodu, vara, mis peaks olema vanuri kindlustus, millega tasuda hooldekodu kulud, kui asi on lõpuks lootusetu. Kui lastel on oma kodud olemas, peaksid vanurid olema rahulikult - ta kodu - kinnisvara, on ta vanaduse-hooldekodu kindlustus. Aga kas see alati nii on?

„Inimesed otsivad hooldekodukohti oma sugulaste ja tutvuste kaudu,“ teab Maarika Kurrikoff. „Lõuna-Eestis on väga pikad järjekorrad, meie otsime hooldekodudesse kohti juba Tallinna lähedal. Aga inimesed tahaksid ikka oma kodukandis olla.“ Ta lisab, et kõige keerulisem on kellegi hoole alla anda dementseid eakaid, kellele meeldib ringi liikuda ja kes siis paraku tihtipeale hooldekodust mujale eksivad.

Kas Eesti vajaks hoolduskindlustust? (33)

33 KOMMENTAARI

Põnevat ja kasulikku

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed