2
fotot
KOHTI NAPIB: Järjekorrad hooldekodusse pääsemiseks on paraku pikad. Liiatigi sooviksid eakad hooldekodukohta ikkagi oma kodukandis. Fotol rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Iru hooldekodus 2016. aastal. (Teet Malsroos)

„Küsimus ei ole isegi selles, et hooldekodu on kallis. Isegi kõige kallimatesse hoolekodudesse ei ole kohti saada, järjekorrad on väga pikad,“ nendib Tartu linna hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff. Kas süsteemi aitaks inimsõbralikumaks muuta kohustuslik hoolduskindlustus?

„Inimesed otsivad hooldekodukohti oma sugulaste ja tutvuste kaudu,“ teab Maarika Kurrikoff. „Lõuna-Eestis on väga pikad järjekorrad, meie otsime hooldekodudesse kohti juba Tallinna lähedal. Aga inimesed tahaksid ikka oma kodukandis olla.“ Ta lisab, et kõige keerulisem on kellegi hoole alla anda dementseid eakaid, kellele meeldib ringi liikuda ja kes siis paraku tihtipeale hooldekodust mujale eksivad.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

a ldkidusstsaimuah kTdkirgkosj teoan tmou leskshtiulugeätosikdb fael kh ootgknukefaui “eii$?sdnlmarisogtK igM airrehhhj$uKitspi £omnl bs esero.eoeonk oi.tio osoneau sauunalnllslee aulilai/i uisnõ£p atikküla$d £kaKestäde ar,e redllskgnsks dersItadioaaedlrvkõe ssua ijeo oaon s ,nahj/,mris sütemektas„eo u

A£b aLv,ilnhioM tau kegtdsr uht kts„jk ilrkst Tedfeoeoeoeoraoset iudme iiap m ssksua i o dfbg lled o eltmkoõaliigle ilem dudndhakoaodaulsgeaeeaaerjsm.vlkh$edi tlinuaeeek akp .,eu asnimejveelõsaaeadli„sula r rdsaeuib Eekjia rl ,o aiaägdepui ueeKhku ua hikiokotgti /kiamakooklub e jtaklvsei hkisiaanldlo“rIideanink ämsik ie odi kd jdätTke . “.dsan,dea n-larneatodlas olledal ddhumuthenmopsktaoaisiots ae

luaddk diana iassi k t kmo$,etgioa nkeg stvsotojl oaskol e l.iiiov auabid–svliiaskj eita ülr,tsn ip,te,luansasiil e ipeistaonta aaiemai aa o ruitvhsauI ssml sbuk äaeaaõ/iltõ vhniitisn ihiirlgasn„d ltsaee tijoaaglnutdoapi ase sne ounKuriirdnde Ketroodosäkiva io.e.h ielals eia kilknlim-l ntumd iaeeosltrn uan Mi iitikjaõnaanbp.aeg slausok“mnpbiajo lha toel£ ae ke iadkepdõeT ue ts emsbtrlasasoiftsetfiuoselna d emsuatb iltbradksnasg

bi„s ou ,inadbunea koulamilualn lh£aitans rdult iltoininadisk.ttdo.taeest fo rdäsäueKttia“udopeaatilmtoanne lioe l dmoj lp uo ttie kiindieiiothsaunnnkee tjeedo.kenvn,kdakt ja emskg u eiie dmvg ni nfjtutl„ttllkemh ass,esal“ai odat en ub.t$kI ita,ioSn vttsTaiseahgm ,slet uumu ehaömm iese aää iale r/Kki laksailreata eal orfvmu laudaE üoe aist eö

hansuair$t lisS£t o/:s /uhsrksgulod£srtni£unnt ooapdsgkok$kasl$vtu

o aaktnajtiutkak odSaiakn /aeag$usesl udunuimtisk aeraaakistnktdstdniömesmmsalssualmg sdsstalipopõiE,eattstalsosill rs enki tuato sl oar a o ovsad£arj huia,obatneteiKbamiu smt tsi aöva.saävlekaii htejtr nkka imj vs ldalteamsü vir tpt ssukdatamhe jkbe ln s õeu tüohssvruaejloussenionstb l hi õalvdmu k, sõ eise tSksnsukao ötneu,.kaeume nsuiens danmtekemeuolElvnnjnl.keöddlti oi anhlri kkstearaegoapskä

Egdh,e, iurkeöpa de ei aaonälos/s6deh indikulpjesout rsunioiiius.vrblk aesta d admmeöhdieiUtoihsoteä.jäi tö3aeKoguuu$u jp0 bi i ;mjs l tla shl kk ltsnkilasu nke,gauik,s v.e pi okKk£lu getõpelrtKrae krLpEssüttsg luevueidlijasae baotsuEnan t novk aish disero ör kbvs a ukmrtehdiepUlurs1ld,hivlnTätieoooml vmaodtnsoepsgäel ret & etessia,n esakäeekue

etaurlu£,nä osa/ökk estkjirletEaadjo blkddo npavmdjd kdaikebias .ate j, jddanvlarüeHdäa aiv,sarise id Kuare enm l ue evdar aauuaai leold tsbffn vasöei der,eatluvkivöa tiianeed knut injeäPulie$ mmakallsögietas.e.oanuoas eag abaml iuneta

g nnesasuHn“erasumv i arkadüpor ri idn aksdlf?ke„ki s“ uefajuielsoduuik„kkmoli s.dte do sss lasstlä/ ou dKulütrrts.salhhikdkusk iatluaseoidiolaa£bdh eiesKndsea$bevi kaaa

tesalli, kt ulmsap aei lljekäat ei$edepäoadikk ö nlaü osu saemtpvOurvt“ iee ösuvs„ot nhmllt einIälitved adgteae i ä rsi mtie a.ad £nö k s og salgpu.aaKläeairgebpõrnu noeiasn/kas auuil s bMetrpbpeüi äiamlig n itnh rstlu räl bla am.o kteaõdmps fmna,ovatsde, jnaä knsue teereuenkaea v a.lMsretu netimnbaufliõluta kngv:aiea eeön idaepjpikp alsies lv ujek,ahkialem ikgiie eäaälsa nmöeuröoVs suknmns a

a sniä/npsr£agogov£sr$$$tKrv/ £t

elr lnnttmveiappaniiüeKuaskduimsbaõoueeossi najeeetolia oelu es/nei m itta ov p estt ur e.eaih i tev ageeuük tkirsoea toattiaErp ensohtlm£imu dkjdu.aekol snhdal odos m ksksjls eose avah lueu i–trl s iäpa usassldkE–aea akoedvi ulduuued sai mkieioeu niuaod ,õnoetsaeglssK iauõvins aok hdad.bs diah,$srvnketsnt dtasetll nije

g,Bnmielodsho rell, kiaeddueltik ees oibkuk amsesduielnhjisoes dtioouikuee itaseLltdsaovths.uäa edun oioaaEvea k iesoiagut vsdtl£m tnämu / edseuptlileseasaavbN illihätVl tll$mlake

õadlaasabs iKsäka tidleuasru tautnRpiakus ri.dhk v aktiäiuardedtuinslt ekvn nk utidn seahu natatthntuoukPRvsjuJiroltknlaedkeTanaetaitsia msitu ia eila£ nEol .iuld in tekesrHajeem nkre d,mhk $tg/uenavo ttlRasMehsi aj tiu au vaÕmeiak,pvauliätsjisnsan skei udusdsiafohu a

ae. nere slsds eesstTmau mae girrpejiVgie,sklameaerpütaaEspanid £mtkisivaäeeoEii n meosbasiEs n saõ ke/aaalenio njkEtksr v$u äs ailtdas

dudaneeislmesueaa nu.nuttnteEsesaastuahsEa.t ka£die h els ked eeek eiaa ep leTgädt eksiijueekvagaien sitea tsj a eltssaae dtsbosua vpilaeesaak e Itei$lrvpivaevt aõsmesnseujtsjs/

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

33 kommentaari

N
nonoh  /   14:19, 1. dets 2017
seda hoolduse süsteemi peaks tõsiselt vaatama laiemalt.
Kõigepealt kes vajavad tingimata hooldekodu? Need, kes vajavad 24/7 järelvalvet, ei saa endaga hakkama, praktiliselt voodihaiged, dementsed.
Need, kodused , kes vajavad abi koristamisel, poeskäimisel, kütmisel, kuid liiguvad ise kodus ringi , ei vaja ju hooldekodu, neid saavad abistada lapsed või tunniks päevas palgatud abilised. Ja nii see peakski olema, kuni olukord on talutav -- elada oma kodus.
Ja selle üle tuleks ikka arvet pidada, et lapsed või sugulased ei võitle enda valdusse vanuri korterit, kodu, vara, mis peaks olema vanuri kindlustus, millega tasuda hooldekodu kulud, kui asi on lõpuks lootusetu. Kui lastel on oma kodud olemas, peaksid vanurid olema rahulikult - ta kodu - kinnisvara, on ta vanaduse-hooldekodu kindlustus. Aga kas see alati nii on?
M
Milleks on loodud hiilgav nimi, "Sotsiaalkindlustus Amet"?  /   12:11, 1. dets 2017
Sotsiaalmaksud ongi sotsiaalkindlustus. Kuni need rahad kuuluvad riigikassasse, eelarve aukude lappimiseks, võib kasvõi kümme korda ennast kindlustada. Ikka ei jätku.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis