Mis asju ajavad president Kaljulaid ja kaks riigikogulast Islandil? (75)

Kaljulaid sõitis Islandile seoses Reykjavíkis toimuva maailma naisjuhtide nõukogu tippkohtumisega.

Islandlane Jon ütles, et seoses tippkohtumisega  külastab tema kodumaad sel nädalal palju olulisi naisriigijuhte ja -poliitikuid, mistõttu pole Eesti presidendi külaskäik väga selget tähelepanu saanud.

Teiste hulgas on kohal ka Iraani asepresident Masoumeh Ebtekar, Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja nende Leedu kolleeg Dalia Grybauskaitė. „Iraani asepresidendiga oli ajalehes intervjuu, aga Eesti presidendi kohta pole eriti meediakajastust silma jäänud,“ rääkis ta. 

Ka märkis Jon, et kuna Islandit peetakse niivõrd turvaliseks riigiks, pole ka vaatamata kõrgetele külalistele seal kasutusele võetud karme turvameetmeid. „Eks politseinikke liigub ikka tavalisest rohkem ja ma kuulsin, et ühe riigipea tarbeks broneeriti hotellis terve korrus.“ Islandi pealinnas viibiv eestlane ütles, et nägi Kaljulaidi visiidiga seoses linnapildis mingisugust reklaamplakatit, kuid see on ka kõik. 

Kaljulaid kohtus muu hulgas ka kohalike eestlaste kogukonnaga. "Soojal kohtumisel Islandil elavate eestlastega rääkisime, kuidas hoida kultuuri ja keelt teises kultuuris ning sellega seoses ka eestikeelse hariduse tähtsusest," sõnas president.

Eile sai president Kaljulaid kokku ka Islandi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoniga, kelle kutsus Eesti 100. aastapäeva puhul ka Eestisse ametlikule visiidile. „Loodan, et Islandi visiit järgmisel suvel süvendab veelgi meie riikide sõprust ja loob uusi võimalusi koostööks,“ ütles Kaljulaid. 

Islandile sõitsid ka riigikogulased

Maailma naisjuhtide nõukogu tippkohtumisel osalevad ka riigikogu liikmed Liisa Oviir ja Terje Trei. Riigikogu pressiesindaja sõnul on nende lähetuskulud praeguse seisuga suurusjärgus 2400 eurot, lõplikud kulud selguvad pärast reisi lõppu.

Oviiri sõnul on kohtumise põhiliseks sõnumiks see, et kuigi võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas on viimase neljakümne aasta jooksul olnud oluline edasminek, siis viimase kümne aasta jooksul on see pidurdunud. „Mõnes riigis on toimunud teemati isegi tagasiminek, näiteks palgalõhe ja aborditemaatika,“ sõnas Oviir. Ka nentis ta, et endiselt on 195 riigis vaid 19 naissoost riigi- või valitsuspead „Seetõttu peavad naisliidrid senisest enam võtma juhtivat rolli, et naisi võimestada ja teadlikkust tõsta, aga ka üksteist toetada.“

Riigikogulane kiitis Islandit, sest tegemist on soolise tasakaalu indeksi järgi maailma kõige võrdõiguslikuma riigiga. „Väga hea motivatsioonikõne oli Leedu presidendilt Dalia Grybauskaitėlt, kes rõhutas, et ükski riik ei saa olla tugev ilma tugevate naisteta. Aga ka tugevatel naistel on jätkamiseks vaja toetust, võimalust jagada omavahel parimaid praktikaid, võimestada ja inspireerida teineteist,“ lisas Oviir ning märkis, et Leedu president tegi üleskutse korraldada järgmine kohtumine tema kodumaal.