Eesti uudised

Kemmergu olemasolu hakkasid võimud nõudma XX sajandi algupoolel

Oh ajad, oh kombed: meie esivanemad pesid nägu vaid korra nädalas!

Asso Ladva, 30. november 2017 11:26

44 KOMMENTAARI

n
No ja siis?/ 1. detsember 2017 16:21
Ma käin ka kord nädalas saunas, nägu loputan küll igal hommikul, aga kui ei loputaks, saaks ka elatud.
r
Rumal/ 1. detsember 2017 11:44
m
1. detsember 2017 10:25
Mida me siin esivanemate kallal norime , mis juhtub kui linnad on nädal aega elektrita? Arvan, et mõnedki kõnnivad ringi junn püksis.
m
mis esivanemad?/ 30. november 2017 23:22
ma ei ole esivanem, aga kasvades tüüpilises eesti vaeses peres, olin räpane nagu si-takäi, muidugi vedas, kui kord nädalas sai nägu pesta. Jalgu enne kuskile tähtsamasse kohta minekut, hambaharja ei olnud olemaski... Eestlased elavadki nii. Nagu s-ead ja sajandite möödudes on see ikka vähe muutunud.
v
Vaeslaps/ 30. november 2017 22:16
Muinasjutus vaenelaps ja peretutar oli kulasaun, kus vaenelaps vanakest aitas jne
t
Tubli!/ 1. detsember 2017 19:24
A lendavad vaibad, seitsmepenikoormasaapad, libahundid, kratid?
a
arvamus/ 30. november 2017 20:10
minu arvates on see puhas laim.See oli rohkem lääne eurooplaste probleem.Soome ugri hõimud on läbi aastatuhandete puhtusest lugu pidanud.paljudes dok filmides on sama teemat käsitletud.Sisuliselt on see paljalt infosõda ,mida peetakse erinevate etniliste gruppide vahel.Räpasei inimesi on olnud igal ajal ja neid sünnib ka tulevikus juurde.Neid on ka rikaste seas.on lihtsalt selline genotüüp.Isegi kärbes puhastab ennast hoolikalt pärast toimetamist.
e
etmida/ 30. november 2017 20:06
Sada aastat tagasi see olukord nii hull küll ei olnud. Linnades olid üldkasutatavad saunad, maakohtades talusaunad. 1920-ndatel talurahvast küsitlemas käinud võisid teada saada eelnevate põlvkondade elu-olu kohta ja muldpõrandaga maja ja kord nädalas saunas pesemine oligi saadud info. Sellised vägivaldsed üldistused,et "sada aastat tagasi..." oldi igal pool Eestis sellised räpased,ei ole korrektne. Härra Pärdi on ju samuti piisavalt vana,et isiklikust kogemusest teada ja eelnevalt põlvkonnalt kuulda,kuidas reaalselt see hügieenivärk toimis. Nooremad jäävadki uskuma,et selline oli vana-ja vanavanavemate aeg ja räpasus lokkas kõikjal.
m
30. november 2017 20:01
Meie esivanemate kohta küll ei saa midagi halba öelda,ei haisenud nad midagi,mis sest,et pesid end harvem,selle eest nahk terve,mitte nii allergiline kui praegusel ajal. Olid töökad,õpetasid lapsi varakult tööle,lapsed kuulasid vanemate inimeste sõna,vajadusel anti ka vitsa mis kulus asja eest ära. Mitte nagu tänapäeval kus enamus lapsi kasvab laiskadeks,loodriteks ja pättideks,nad ei oska mitte midagi teha ja ei tahagi teha.
j
jah, ei haisenud/ 1. detsember 2017 15:08
tegid hommikust õhtuni rasket töö laudas ning põllul, pesid harva ja ei haisenud... müstika.

m
30. november 2017 19:51
t
TT/ 30. november 2017 19:43
See vist kõigile teada, et nõukogude kultuuritoojad meile saabudes, klosetipotis nägu pesid, kirusid, et ainuke häda selles, et vesi ruttu otsa saab, samal ajal nende naised kombineesid selga sättides, et tantsulkale minna
p
piiks/ 30. november 2017 20:09
TT-le hinge rahustuseks; Vana-vanaisa jooksis õues ringi junn püksis kõlkumas ja peldikut tal ka ei olnud!
t
TT/ 30. november 2017 21:14
Ega su vana-vanaisal kerge seal ülejärve polnud jah
j
Ja siis?/ 30. november 2017 19:28
Ka mina pesen nägu ehk kord nädalas ja tänu sellele näen palju noorem välja.
Igaõhtune enda inetu ihu kõikvõimalikku keemiat sisaldava geeli vms kokkumätsimine ja leotamine ei saa hea olla, kuna see saast imendub kehasse.
Päris, seda pesevat seepigi on juba raske hankida, sest kaasaegne seep jätab ihu imelikult rasvaseks.
a
ab / 30. november 2017 19:24
kuda võib üks kahtlane süst sellist jama ajadaP
a
ab/ 30. november 2017 17:49
Kle AUTOR! kui sul raha ei ole, siis tunnista seda! Ära aja möga!!!! Mine kasvõi moskva KGB muuseumi ja tutvu Vatikani üllitistega!!!! vatikani sul nagunii pappi nema, ma olen moskvas käinud!
u
uuh/ 30. november 2017 17:47
kolm päeva enne sauna ja kolm päeva pärast sauna ei pea tõesti pesema :)
w
waldo/ 30. november 2017 17:19
Miks mehed kandsid musta värvi pükse ja naised alusseelikuid? Sest üldiselt tagumenti ei pühitud. Mõni üksik kasutas pulka või näppu. Enamasti karati peale junni voolimist kohe püsti ja padavai oma toimetustele edasi. Musta värvi pükstelt ei paistnud see pruun välja ja alusseelikud võtsid kah suurema mustuse endasse.
p
puhas töö/ 30. november 2017 16:36
Kes olid meie esivanemad? Ainult tööloomad. Ülesehitatud Vabariik aga rohkelt tegusaid, edukaid ettevôttureid ja hooldatuid talusid. Eesti eliit hävitati ja tehtud töö pühiti maatasa.

p
pärimuskultuur/ 30. november 2017 15:50
Kombeid peab austama, tore uudis, mul sobib
j
Juhan./ 30. november 2017 15:22
Siga ei pese kunagi teda pestakse ainult kord peale tapmist aga liha on sellegi pärast väga hea.
s
30. november 2017 13:23
sellele pärdile pakub kohe masohhistliku mõnu eestlasi(ja seega endagi esivanemaid)maha teha ja õhtuleht kilkab rõõmsasti kaasa.
M
./ 30. november 2017 13:59
Mõnele on isegi sajandivanune tõde liiga valus taluda.
Sulle meeldiks muidugi mõelda, et meil olid juba muinasajal vannitoad ja vesiklosetid aga tegelikkus on siiski muud.
Kui Kodutunnet vaadata, siis paljud pered teevad ka tänapäeval edukalt karja lapsi, ilma, et oleks pesemisvõimalus või wc.
1
30. november 2017 17:46
13.59-le:see,et sina korra nädalas nägu pesed,ei tähenda veel seda,et kõik nii teevad.
a
Ahsoo/ 30. november 2017 14:12
Ajalugu on siis rahvaste mahategemine? Siin kommentaariumis näeb ikka väga huvitavaid seisukohti.
1
30. november 2017 17:50
14.12-le:teadupärast saab ajalugu väänata vastavalt vajadusele ja soovile.ja seisukohad peavadki huvitavad ja erinevad olema,vastasel juhul on tegu ajupestud lambakarjaga.
1
30. november 2017 18:53
14.12-le:ajalugu on nagu märg pesu,mida igaüks väänab omale sobivas suunas.ja seisukohad peavadki huvitavad ja erinevad olema,vastasel juhul on tegemist vaid massinimestega,mitte iseseisvalt mõtlevate indiviididega.
v
Vanas Roomas värviti kangaid uriini basseinides../ 30. november 2017 13:17
Sellest tulenevalt kõigi riided olid kollased ja haisesid vastavalt. Meie rahvariided on ajalooliselt värvitud ainult taimsete värvidega,regulaarelt tuulutati jne. Huvitav,et mõni misjonär ei tea tegelikust ajaloost midagi--
s
Sul veidi vale info/ 30. november 2017 14:56
Uriiniga värviti riideid siiski siniseks, mitte kollaseks.
Ja mitte Roomas, aga üsna hiljuti ka Eestis. Nuriseti, et kirikus on selliste riiete kandjate pärast vänge hais.
s
30. november 2017 17:10
sia ise ei tea ajaloost midagi. meie rahvariideid on värvitud indigosiniseks uriini kaasabil.
r
Riisikas/ 30. november 2017 13:10
Ma tõesti unustasin oma 1903.aastal sündinud vanaemalt küsida sõnnikpõranda ja näopesu kohta. Minu mäletamist mööda oli ta alati väga puhas inimene! Häbematu jutt!
m
matsu/ 30. november 2017 13:19
ä
30. november 2017 17:12
ärkamisajal hakkasid elutingimused paranema. enne seda, pärisorjuse ajal elasid kõik koos loomadega rehetares sõnnikupõrandal, suitsus, mööbelgi suht puudus.
s
süsimust iroonia/ 30. november 2017 13:02
noh ma ju ütlesin, et eestlased tulid alles 150 aastat tagasi puu otsast alla.
t
tulid,tulid jah,/ 30. november 2017 14:57
kuid nüüd tuuakse süsimust kultuur puude otsast kohale ja see pole iroonia.
r
RAA/ 30. november 2017 12:46
Peaaegu igas talus oli oma tiik ja saun.Heinalt tulles pesti tiigis puhtaks.Jalad pesti ka õues puhtaks.Vähemalt 2 korda kuus aurutati saunas keha puhtamaks kui nüüd dušši all.Põrandateks oli muld ja see oli kivikõva.Sõnniku põrandast loen juba teist korda Õhtulehest. Vene ajal oli meilgi koolis puhtusekontroll.kõrvad,küüned,jalad.Paar korda kontrolliti ka täisid.Tänapäeval võiks ka sept.esimesel nädalal täikontroll olla!!!
d
Daa/ 30. november 2017 14:11
Vaata 19 saj lõpu 20 saj. alguse fotosid talupoegadest. Näod ja käed on kaetud ebaühtlase mustusekihiga. Ja seda ka siis, kui tol ajal haruldane fotograaf tuli pilti tegema ja kogu pere üles rivistati. Isegi sel puhul ei peetud pesemist oluliseks. Mis jalanõudes toimus ei taha mõeldagi.
Rahvusromantiku paneb muidugi nutma tõde, et eestlased ei kandnudki lumivalgeid riideid ega lõhnanud nagu kevadine tuul. Räpasus, haigused ja mustus oli tavaline. Saunad olid vaid Lõuna-Eestis ja neidki mitte igaühel. Loomad võeti külmal ajal tuppa, kuhu need ka oma häda tegid. Ega lammas pole koer, kes välja küsib, kui häda tuleb. Kolm põlvkonda elas ühes muldpõrandaga toas, voodites oli põhk, kus satikad elutsesid.
Muidugi polnud see räpasus vaid eestlaste probleem, tol ajal oli see kõikjal tavaline. Kuigi siinsetele valuliselt reageerijatele meeldib muidugi mõelda, et soomlöased ja lätlased uppusid oma ... sisse aga eestlased- need olid puhtuse etalonid, pestud, kammitud ja valgetes linastes rüüdes.
f
Fakenews/ 1. detsember 2017 16:46
Masendav, autor, ajakirjanik ja kaasakiitjad tunnevad kurvastust omade esivanemate üle. Ei oska ega tahagi teid lohutada sest ENAMUSEL oli taludes nii saun, jõgi - tiik-kaev ja iga laupäev oli saunapäev kus pesti ja viheldi niiet vähe polnud. Lisaks toimis ka igapäeva hügieen. No hambaniiti võibolla küll polnud ja TÖÖRIIDEID ka igapäev ei pestud (seda ei tehta ka tänapäeval) kuid vabaaja- ja peoriided olid ikka puhtad ja kasitud.
MILLEKS sellist valejura avaldada???
t
Tollal oli kõik puhtam./ 30. november 2017 11:58
Igast veekogust võis juua puhast vett jne. Hullem oli olukord linnades kus inimesed elasid hunnikus. Solk ja ööpotid tühjendati tänavale.. Kõrval asusid kaevud kust võeti joogiks vett. Esimesena hakkasid korda looma arstid Londonis. Meie maaelu ajalooline halvustamine on naeruväärne.
m
matsu/ 30. november 2017 13:23
Veekogudes pole kunagi puhas vesi, juba keskajal teati, et parem juua õlut, kui pinnavett.
Aga tõesti, samamoodi elati igalpool.
Saunad olid Eestis säilinud vaid kohati, suures osas eestist olid saunad hoopis muutunud saunikute elukohaks.
k
Kõik jõed ja järved olid puhtad. / 30. november 2017 13:50
Pinnavee ja õlle võrdlemine on linnade soovitus.
m
30. november 2017 18:09
millal vene troll matsu viimati saunas käis?
m
matsu/ 30. november 2017 18:18
Tegelikult igalpool, sest pinnavees pole ainult võimalik mustus, vaid see elab. Seal on palju organisme ja vahel ka parasiite, kes teevad inimese haigeks. Just sellepärast juba muinasajal kaevati kaevusid ja mitte ei võetud vett näiteks samas kõrval voolavast jõest.
Pinnavesi muutub ohutuks peale keetmist. Kui ikka väga on vaja pinnavett juua, siis pigem puhast vihmavett või rabast pruuni happelist vett.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee