EÜS 2004. aastal teel Otepääle tähistamaks lipu õnnistamise 120. aastapäeva. (ALDO LUUD)

7. aprillil (26. märtsil vkj) 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts on eri aegadel koondanud terve plejaadi Eestis ja väljaspoolgi silma paistnud eesti soost mehi. Seltsi värvidena 1884 õnnistatud sinimustvalge trikoloor on praegugi eesti rahvuse ja riigi sümbol.

Eesti Üliõpilaste Selts sai alguse eepose „Kalevipoja“ lugemise õhtutest. Selleks tulid kokku viis tollase Tartu ülikooli eestlasest üliõpilast ja kolm Tartu eesti seltskonnaelu aktivisti, kes võtsid nõuks üheskoos eesti keelt ja kultuuri paremini tundma õppida. Aja jooksul tekkis kindel organisatsiooniline struktuur, millest loodeti kahel korral tulutult luua esimest eesti üliõpilaste korporatsiooni. 1883. aastal registreeriti oma tegevus Tartu ülikooli juures teadusliku üliõpilasseltsina ja jäädigi sama nime all tegutsema.

Sajandivahetuseks koondas EÜS suurt osa kõrgharidusega või seda omandavatest meestest. Hoogsa üliõpilaselu kõrval oli ja on seltsis alati tähtsal kohal rahvuslik ja kultuuriline tegevus. Seltsi liikmete initsiatiivil ja aktiivsel osalusel toimusid mitmed märkimisväärsed sündmused Eesti kultuuriloos. Esile tõusevad neist Eesti Rahva Muuseumi asutamisele kaasaaitamine – alustades vanavara korjamise kampaaniast kuni kõiki tollal ilmunud eestikeelseid trükiseid sisaldava seltsi raamatukogu annetamiseni (nende baasil loodi ERM ja hiljem Eesti kirjandusmuuseum), orkestri asutamine, millest kujunes Eesti esimene kutseline sümfooniaorkester, esimese eesti kunsti üldnäituse korraldamine EÜSi vastvalminud majas Tartus jpm.

Tsaariajal oli EÜS üks rahvuslikest keskustest, mis osales aktiivselt eestlaste ühistegevuses. Üheskoos astuti in corpore Vabadussõtta, kuid iseseisvuse tulekul tõusis esile rohkem seltsi liikmete isiklik tegevuse pool ja EÜS organisatsioonina võttis tavapärase eluaegse liikmeksoleku põhimõttega üliõpilasorganisatsiooni rolli.

Nagu teistelgi, katkes EÜSi ametlik tegevus kodumaal 1940. aastal ja okupatsiooni ajal tegutsesid siia jäänud liikmed salaja edasi. Paguluses hoiti seltsi elus väliskoonduste asutamisega, mille tegevust koordineeris vanematekogu. Seeläbi anti ka oma panus eesti keele ja kultuuri säilimisse võõrsil. EÜSi ametlik tegevus kodumaal taastati 1. detsembril 1988.

Allikad: Helmut Piirimäe (peatoimetaja) „Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu: EÜS Kirjastus, 2007. Helmut Piirimäe (koostaja) „Spes Patriae. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tallinn: Olion, 1996.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis