INTERNET VABADUSSE VÕI OHTU? Föderaalse kommunikatsiooni komisjoni esimees Ajit Pai ei soovi, et föderaalvalitsus interneti majandaks, loovutades viimase internetiteenuse pakkujatele. See mõte on Ameerika Ühendriikides tekitanud aga palju vastakaid arvamusi. (Aaron P. Bernstein / REUTERS)

Ameerika Ühendriigid on läbi elamas pinevaid aegu. Föderaalse kommunikatsiooni komisjon püüab lammutada võrguneutraalsust, pakkudes juhtohjasid interneti pakkuvatele ettevõtjatele. Uue reeglipaketi järgi saaksid viimased nõuda kasutajatelt teatud sisu nägemiseks rohkem raha ja raskendada osade veebilehtede külastamist.

Ühendriikides paljud vastakaid arvamusi tekitava plaaniga tuli föderaalse kommunikatsiooni komisjon välja möödunud teisipäeval ning see tühistaks ühendriikide endise presidendi Barack Obama administratsiooni reeglid, mis keelavad interneti pakkujatel lõpetada või aeglustada veebilehekülgede kättesaadavust. Samas keelavad reeglid ettevõtetel küsida klientidelt lisatasusid kvaliteetsete ülekannete ja muude teenuste eest, kirjutas New York Times.

„Minu ettepanekul lõpetaks föderaalvalitsus interneti mikromajandamise,“ rääkis föderaalse kommunikatsiooni komisjoni esimees Ajit Pai. „Selle asemel me lihtsalt nõuaks, et internetiteenuse pakkujad oleksid oma tegutsemistes läbipaistvad, et tarbijad saaksid osta teenust, mis neile parim.“

Komisjoni teadaanne on põhjustanud vaidluse sõnavabaduse ja selle küsimuse üle, kes hakkab internetti kontrollima. Veebiettevõtted on hoiatanud, et reeglite muutus võib anda liialt suure võimu telekomiettevõtetele, kellel on ligipääs informatsioonile ja meelelahutusele. Viimased jällegi ütlevad, et praegused reeglid takistavad neil klientidele pakkumast laiemat valikut teenustest, mis lubaks, olenevalt paketist, nii alandada kui ka tõsta hindasid.

Teiste seas kutsub ettevaatlikkusele Wikileaksi asutaja Julian Assange. „Võrguneutraalsus on mingil kujul vajalik. Sinu konkurendid kontrollivad enamikku veebiettevõtteid. Ilma neutraalsuseta võivad nad su säutsud aeglasemalt veebi üles laadida, muuta CNNi laadimise kiiremaks ja nakatada kõikide telefonid reklaamidega,“ kirjutas Assange sotsiaalmeedias.

Meediaspetsialisti Raul Veede sõnul on kogu asja tuum küsimuses, kuidas interneti pakkujat määratletakse? „Kas tegu on sellise firmaga nagu kanalisatsiooni- ja veevarustajad või sellisega, mis sisuga tegeleb? Tulemused on erinevad,“ ütles Veede. „Senimaani on asja nähtud nii, et teenuse pakkuja toob majja toru ning sina maksad selle läbimõõdu eest. Mida sa sealt läbi vead, ei ole enam nende asi.“

Kuid uue regulatsiooni järgi võib pakkuja öelda paar sõna sekka, mida torust võib läbi lasta ning kui kiiresti seda tehakse. Olenevalt interneti pakkujate kokkulepetest sisu pakkujatega, hakkavad mõned saama soodsamaid interneti tingimusi kui teised. „Kui ajalehe veebileht tuleb lahti 5 sekundit, siis keegi ei hakka seda ootama, vaid minnakse teist lehte lugema,“ tõi Veede lihtsa näite.

Ühendriikides on 3 suuremat tegijat, kes internetiühendust pakuvad ning nende huvi on veeb suurema kontrolli alla saada, sest mis seal salata, mängus on suur hulk raha. „Olukord, mis riski realiseerumisel tekib, on aga see, et kui mingis valdkonnas on või paar suurt firmat, siis nemad jaksavad endale selliseid eksklusiivlepinguid teha ja kõik teised, kes pakuksid alternatiivseid või nišiteenuseid, kaotavad,“ märkis Veede. „On oht, et sisu muutub oluliselt vaesemaks.“

Teise suure murena on üleval küsimus veebilehekülgede sisust, millega võidakse manipuleerida. Esialgu puudutab küsimus ebaseaduslikku sisu, kuid kui selline võimalus tekitatakse, siis Veede arvates kas varem või hiljem seda võimalust kuritarvitatakse.

Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis, kehtib võrguneutraalsus, mille põhimõtted võeti vastu 2015. aastal. Nende järgi peavad interneti pakkujad käsitlema kogu andmeliiklust sekkumatult ja sõltumatult ühtmoodi, välja arvatud juhul, kui see läheb vastuollu seadustega.

„See oht on, et ajapikku hakatakse Euroopa reegleid vähehaaval kooskõlastama USA omadega. Ega ausalt öeldes suurem osa Euroopa Liidu poliitikutest selles, kuidas internet ja digivaldkond toimib, väga terased pole,“ rääkis Veede, lootes, et digiküsimustes eesrindlikumad Eesti europoliitikud suudavad teemal silma peal hoida.

Ühendriikides hääletab föderaalse kommunikatsiooni komisjon uue reeglitepaketi üle 14. detsembril. Veede hinnangul tundub praegu, et pakett läheb hääletusel läbi.

Eesti telekomifirma: võrguneutraalsus võib takistada uue tehnoloogia kasutuselevõtmist

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnade järgi toetab ettevõte suures plaanis võrguneutraalsust, kuid selles on ka omad miinused. „Idee on hea, aga siin on ka ohukohad: tehnoloogia areneb kiiresti ja regulatsioon võib innovatsiooni takistama hakata. Uue tehnoloogiana vajavad näiteks isesõitvad autod võrgus prioritiseerimist,“ rääkis Virkebau. „Täieliku võrguneutraalsusega on allalaaditavad bitid kõigile võrdsed – nii filmipiraadile kui ka internetiühendusega meditsiiniseadmele. Kui kõik kasutavad samadel tingimustel ja täiel määral, siis võib see takistada uue tehnoloogia kasutuselevõtmist. Regulatsioon võiks kompromissina arvestada ka uue tehnoloogia vajadusi ja suuremat kasu ühiskonnale.“

Elisa väliskommunikatsiooni spetsialisti Kerli Lingi sõnul tegutseb sideettevõtja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule. „Elisa käsitleb oma võrke läbivat liiklust tänases praktikas võrguneutraalsuse põhimõtetest lähtuvalt. Loodame, et võrguneutraalsusega seonduvad teemad ja selle võimalikud regulatiivsed muudatused saavad Euroopa Liidu üleselt kõigi osapoolte kaasamisel põhjalikult läbi räägitud ning kõigi huvigruppide huve kaalutledes kokku lepitud,“ rääkis Link.

Jaga artiklit

3 kommentaari

Ä
Ähh!  /   19:13, 29. nov 2017
Kui keegi hakkab rääkima info vaba liikumise piiramisest, siis on hädavajalik uurida "piiraja" tausta. :)
P
praegu  /   18:51, 29. nov 2017
Tähtis on ka see, et mille alusel määratakse "torus jooksva" sisu klassifikatsioon.
Kui mina väidan, et neegrikuningas on Pipi isa siis nemad arvavad, et mina olen rassisist. :-)

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis