Repliik

Kadri Paas | Kuidas valijate kobinata poliitikute palka tõsta (11)

Kadri Paas, EKRE riigikogu fraktsiooni nõunik, 29. november 2017, 16:31
Olete ju tähele pannud, et enesega rahuloleva ja enam-vähem muretu inimesega on meeldiv ja pingevaba lävida. Olen seda märganud ja ühtlasi pidanud endale tunnistama, et valdavalt iseloomustab neid tegelasi armutu ahnus.

Kirjeldet mõte tuli pähe, kui tasapisi hakkasid selguma liidetud omavalitsuste uute (vanade) juhtide uued palgad. Palgaralli puhul jäi kõige enam silma, et uute valdade uued volinikud kiitsid palgatõusu heaks pelgalt seetõttu, et nn uue valla pindala ja elanike arv on suurem.

Liideti kokku kolm vaest valda, piirid mõõdeti ümber, kolme vaese valla pensionärid, lapsed, töötud ja mõned maksumaksjad on nüüd ühe, aga pindalalt suurema vaese valla elanikud. Kuigi valla(elanike) heaolu muutunud mitte üks raas, noogutasid volinikud pead ja kiitsid takka, et jah, vallavalitsus – vallavanem, mitu abivallavanemad, volikogu esimees ja mitu volikogu aseesimeest – on otsekohe väärt suuremat sissetulekut.

Kas liidetud vallas kerkis nn piirireformi järel ka tulumaksu summa maksumaksja kohta, see  ilmselt volinikke ei huvitanud või ei osanud nad selle järele isegi pärida. Aga vallajuhtidele palka maksvaid vallaelanikke võiks see siiski huvitada.

Jätan volinikud oma tegevuse või õigemini tegevusetuse üle järele mõtlema ja toon maksu- ja tolliameti statistikale toetudes mõningad näited. Maksuameti andmetest selgub, et tänavu jaanuarist kuni oktoobrini laekus näiteks Tõrva valla – see liideti kokku Helmest, Hummulist, Põdralast ja Tõrva linnast – eelarvesse tulumaksu kokku 3,1 miljonit eurot. Tõrva vallas elab 6421 inimest. Tõrva endisel linnapeal, nüüdsel Tõrva reformierakondlasest vallavanemal tõusis omavalitsuste liitumise järel palk 2600 eurolt 3100 euroni.

Võrdluseks, Jõelähtme valla eelarvesse laekus kümne kuuga tulumaksu 4,96 miljonit eurot. Vallas elas 1. augusti seisuga 6369 inimest. Kurioosum seisneb selles, et Jõelähtme vallavanema palk on sisuliselt samasugune nagu Tõrva vallajuhi oma ehk 3000 eurot kuus.

Või võtame Rae ja Jõgeva valla. Rae vallavanema palgaks kinnitas volikogu 3700 eurot. Rael elab 17 775 inimest. Kümne kuuga laekus valla eelarvesse 15,6 miljonit eurot. Jõgeva linn ja vald, Torma ja Palamuse vald liitusid haldusreformi käigus Jõgeva vallaks. Ühinenud valla veebikodu väidab, et omavalitsuses elab kõigest 4400 inimest. Jõgeva valda – õigemini liitunud omavalitsuste – eelarvetesse laekus kümne kuuga kokku 6,7 miljonit eurot tulumaksu. Jõgeva keskerakondlasest vallavanema palk on praktiliselt inimtühja omavalitsuse juhtimise eest muljetavaldav – tervenisti 3500 eurot kuus. Tuletagem meelde, 17 000 elaniku ja 15 miljoni eurose tulumaksulaekumisega Rae valla juht teenib ainult 200 eurot rohkem.

Olgu täpsuse huvides öeldud, et Eesti kõige rikkamas vallas Viimsis elas 1. septembri seisuga 19 526 inimest. Kümne kuuga laekus valla eelarvesse tulumaksu 17,9 miljonit eurot, aga Siim Kallase palk on praktiliselt samasugune nagu Jõgeva vallavanema tasu ehk 3840 eurot kuus.  

Jätsin meelega nimetamata Eesti kõige suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva. Kui vaadata (pisi)valdades toimunud palgarallit suhtena neile valdadele laekuva tulumaksuga, siis on Eesti nö suurlinnade pealikud ilmselgelt alamakstud.

Kas omavalitsusjuhtide palgasüsteemi võiks muuta kõigile arusaadaval ja loogilisel moel? Eestis on presidendi palk A&0, sellest arvutatakse koefitsienti arvestades peaministri, ministrite, riigikogu esimehe ja aseesimeeste, samuti riigikogu lihtliikmete palka. Selge ja mõistetav kord.

Omavalitsus puhul on üheselt mõistetav number valla või linna tulubaas. Ses osas on mõistagi ka anomaaliaid – nn põlevkivivallad, mis elavad valdavalt keskkonnatasust -, aga neid on Eestis vähe, mõni üksik. Kui inimesed tahavad konkreetses vallas või linnas elada ja töötada, hääletavad nad jalgadega. Hääletustulemusest ehk omavalitsuse aastasest tulumaksulaekumisest võiks lähtuda ka vallavanema/linnapea palk ja volikogu esimehe ning aseesimeeste hüvitis. Ma ei hakka välja pakkuma ühtki koefitsienti ega protsenti. Selle üle võiksid mõelda ja enda poolt valitutele edasi öelda valijad ise.

Mõistlik oleks, kui vallavalitsejate palga või hüvitise number ei oleks järgmiste kohalike valimisteni kivisse raiutud, vaid muutuks vastavalt omavalitsuse aastasele tulumaksulaekumisele. Ja nüüd mõelge artikli alguse peale: kas palgaprallet edendanud vallavolinikud on võõra rahaga laiutades olnud efektiivselt ahned või lihtsalt hääletanud nii, nagu fraktsiooni juht on ette öelnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee