Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 87. koht: vabadussõjalaste liikumine

Indrek Riigor, 29. november 2017, 00:01

10 KOMMENTAARI

a
Aksel/ 29. november 2017, 14:45
Nad olid ka tsaari valgete armee ja pidasid punaseid kinni, et nad alles 2 ms ajal siiani tulid. Inimesed uskusid , et ka punased on kroonu , aga see oli suur segadus.
e
eestlane/ 29. november 2017, 14:05
Konstantin Päts oli eesti rahva reetur
A
???/ 29. november 2017, 11:44
Aga vahest oleks vapside võimule tulek meile märksa parem olnudki? Kuhu viis meid Pätsi lühinägelikkus? Baasideni, juunipöördeni, küüditamisete, kolhooside ja sõjani, kus mehi langes mõlemal poolel. Protsentuaalselt langes meid märksa rohkem kui näiteks naabritel-soomatel.
Saksasõbraliku vapsiriigina ja liitlasena poleks ehk Ribbentrop meid Stainile maha müünud, oleksime olnud liitlased. Muidugi oleksime siis jäänud kaótajate poolele. Kuid siis me oleksime olnud vallutatud maa. Mitte aga "vabatahtikult ühinenud". Oleksime olnud midagi Saksamaa liitlase Ungari taolist. Vahest oleks siis ka meiie osaks saanud "rahvademokraaliku" vasallriigi staatus nagu Ungaril või Poolal. Ja ENSV oleks ära jäänud, Samuti siis ka massküüditamised ära jäänud. Ja sundkollektiviseerimised (rahvademokraatia maades olid lisaks põllumajanduslike kooperatiivide ja riiklikele majanditele ka mõningane erasektor. Samuti väikesemastaabiline eraettevõtlus. Väikeetootmises ning teeninduses. Nagu pagarid, kondiitrid, rätsepad, kingsepad, juuksurid, tislerid, väikekaupluste omanikud j.n.e.)
n
noo/ 29. november 2017, 13:28
kõigepealt, Pätsu aegsed ametnikud ja punaloolased siiski mustasid vabadussõjalasi. Poliitikaga tegelesid vaid üksikud vabadussõjalsed. Enamuse jaoks tähndas poliitika iseseisuvse püsima jäämist ja oma riigi arendamist.
Rasvademokraatia on samasugune sotsidest kaasajooksikute poolt 1940. aastal välja mõeldud müüt. Andresen, Kruus ja kes nad olid. Mingit põhjust selliseks ootuseks ei olnud, Rahvademokraatia oli Stalini edasiarendus kunagisest sanitaarkordoni poliitikast, soov luua puhvertsoon oma riigi ja võimaliku vaenuliku riigi vahele. Rollile said pretendeerida vaid NL välispiiril olnud riigid ja Lääne-Euroopa suunal. Mis rahvademokraatia ootusest saab Eesti puhul rääkida, kui oli väga hästi teada Terijõe valitsuse kokku kutsumine ja Karjala-Soome NSV moodustamine. Ei olnud mingit alust oodata leebemat suhtumist kui see sai osaks soomlastele.
K
???/ 29. november 2017, 16:42
Kas Eesti siis ei olnudki 1939.a. NSVL välispiirll? Ja staatused oleks olnud kardinaalselt erinevad. Pragusel juhul oli Eesti juba enne sõja puhkemist "revoutsioonilise pöörde " läbi teinud ning "vabatahtlikult" NSVL koosseisu astunud riik. Kes võeti vastu "eesti töörahva tungival palvel" Sest nii seda maailmale serveeriti.
Saksamaa liitlaseks oleku korral olnuks aga lugu hoopiski vaenuliku, NSV Liiduga sõdinud ja selle sõja kaotanud ning seejärel okupeeritud riigiga. Rahvusvahelise õiguse järgi on need kaks iseasja. Sõjas vallutatud riigi hävitamne ning endaga liitmine oleks XX sajandi keskpaiku olnud juba rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Ja arvesta, et kuni NSVL omaenda aatomipommini 1949 hoidis Stalin siiski suhteliselt madalamat profiili kui hliljem, tuumatasakaalu ajastul.
Muuseas, sinu piiririikide teooriast lähtudes näiteks Poola ei olnud ju "piiririik", samuti mitte ka Rumeenia. Välispiirid kapitalistliku läänega jupuudusid! Ja ka vallutatud ning okupeeritud Austriast pidi Stalin oma väed ära tooma. Tõsi küll eelneva kokkuleppega Austria desarmeerides, tehes tollele võimatuks NATO-sse astumise.
n
noo/ 29. november 2017, 17:20
veidi ajalugu tunda ei teeks paha. 1939 oli Eestil maapiir siiski vaid Läti ja Venemaaga. Puhvriks Venemaa ja Saksamaa vaehl oli Poola, mille Stalin ja Hitler ära kaotasid, mõlemad arvates, et vedasid kolleegi ninapidi ja said kätte platvormi teise riigi vallutamiseks.
Poola asend peale II maailmasõda nn sotsailismileeri välispiiril on omaette teema. Saksa demokraatlik vabariik oli moodustis, mis sündis alles külma sõja ajal, 1949. aasta lõpus venelastele kuulunud tsoonist. Kui sai selgeks, et ühtset Saksamaad ei tule. Poola nn rahvavabariik moodustati aga aastaid varem.
M
!!!/ 29. november 2017, 11:29
Mõned nende loosungid võiks veel tänagi aktuaalsed olla. Näiteks riigikogulaste arvu vähendamises. või ühe mandaadilistest valimisringkondadest. Et ringkonnast saaks selle ringkonna valijaid esindama parim. Et kaoks see komöödiamäng häälte ülekandmisega. Kus mõnikord välja jääb 5000 häält saanud kandidaat ja sisse saab mõnekümne häälega bossidele ustav boliitbroiler. Kuid kes on osanud end erakonna nimekirjas igasugu intriigide ja nippidega kõrgele kohale sõdida.
m
mats maalt/ 29. november 2017, 10:56
Ajakirjanik ei viitsi,või ei soovi süveneda Vabadussõjalaste tegevusse ja tembeldab nad vanas heas nõukogude(või moodsas eurostiilis) äärmuslasteks,natsideks jne,jne.
e
Endel/ 29. november 2017, 09:11
kurb, kurb. Miskipärast kordavad tekstis antud hinnangud pea täpselt nõukogude aegseid. Eriti kummaline on lõpuosa. Ei saa niimoodi lahmida. Tegu oli sõjameeste organisastsiooniga ja sarnasus fašistidega eelkõige väline. Ja täpselt nagu kaasaegses Eestis kiputi ka 1930. aastatel unustama neid, kes vabaduse eest verd valasid. Või kuidas see Kuperajanovi venna tuberkuloosi suremise lugu nüüd oligi?
a
Alfred./ 29. november 2017, 05:04
...murravad ka tormituuled viimsed Taara tammepuud, siiski hüüavad mu huuled, Eestimaa sul annan suud!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee