(Robin Roots)

Olgugi, et jutud uue erakonna esilekerkimisest pole veel tegudeni jõudnud, on väljavaade uue poliitilise jõu sünnist igal juhul tervitatav. Kõneleb see ju ühelt poolt inimeste soovist nende elu muutvates protsessides mitte pelgalt kõrvaltvaatajaks jääda, teisalt võib pakkuda mõistlikku alternatiivi neile, kes tunnevad, et kedagi ei ole valida, kuid kel isiklikud poliitilised ambitsioonid samas puuduvad.

Miks siis saadab kuuldusi võimalikest uutest tulijatest pigem skepsis kui ootusärevus, saab selgeks, kui vaadata, kuidas on läinud viimastel üritajatel. Koondnimega pettunute ühendused kokkuvõetav kirju seltskond on saanud küll palju tähelepanu, ent vähe võimu. Sõõrumaa-Mõisa rahapõleti suutis viimastel valimistel Tallinna volikokku vedada küll Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare, ent enamaks sel seltskonnal usutavust ei jätkunud.

Reformierakonnast väljaheidetud Kristiina Ojulandi katse rehabiliteerida enda persooni isikliku erakonna kaudu andis pigem vastupidise tulemuse, ning paremini pole läinud ka endisel EKRE liikmel Maria Kaljustel. Millisena jääme tulevikus mäletama aga EKREt ennast, sõltub aga eelkõige sellest, kuidas käitub opositsiooniline erakond võimule pääsedes (hääbumissurm on kindel, kui ta sinna kunagi ei jõuagi). Sama kehtib ka Vabaerakonna kohta, kelle täht on kustumas juba enne, kui see õieti põlemagi läks. Sugugi kindlalt ei saa end tunda ka hiljuti comeback’i teinud rohelised.

Kaugel ei ole järeldus, et uuel liidril ei tohiks olla varasemat poliitilist taaka. Kuid teiste vigadest on õppida muudki. Näiteks on õigustatud küsida, mitmele konservatiivsuse hallile varjundile Eesti poliitikas jätkub valijaid. Ja isegi kui see nišš leitakse (enda valijaid suhteliselt hästi mobiliseerida suutvate Keskerakonna ja sotside rõõmuks arvatavasti paremtiival), on oht, et sinna trügivad samal ajal ka vanad olijad, keda soosib samas kehtiv erakondade riigieelarvest rahastamise süsteem. Suuremgi kunst kui valija esmane kõnetamine on nende ootuste täitmine siis, kui juba ollakse kuhugi valitud. Ent veel halvem oleks, kui keegi üldse ei prooviks.

Jaga artiklit

4 kommentaari

V
valija  /   08:16, 29. nov 2017
ausaid poliitikuid valida on vist liiga palju tahetud!Kaks , ei kolm korda oleme uue tulijaga räigelt petta saanud-besrublica,raharohelised ja maailmavaate vabad.Viimastel on siiski üks positiivne joon,eeldus ausaks jääda!
H
Haamer  /   22:11, 28. nov 2017
Uut, juhtpositsiooni haaravat erakonda on väga vaja Eesti poliitilisele maastikule. Enamus riigi elanikest on tüdinenud olemasolevate parteide valelubadustest ja rahva elujärje madalal hoidmisest.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis