Eesti uudised

Jooksikust ajateenija mõisteti kaheks kuuks tingimisi vangi (35)

Marvel Riik, 27. november 2017, 22:00
Esmaspäeval astus kohtu ette jooksikust ajateenija. 21aastane Peeter R. teenis 2016. aastal aega Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis. Kui ta 11. novembril linnaloa sai, ei tulnud ta määratul kuupäeval enam väeossa tagasi, kutsus endale kiirabi ja lebas öö haiglas.

Järgmisel päeval sai Peeter küll haiglast välja, kuid väeossa ei läinud. Sinna viidi ta 24. novembril, kui Kalevi pataljoni tegevväelased ta kodunt üles leidsid. Peeter oli 10 päeva olnud väejooksik.

Kui kohtuistung algas, ei jäänud Peetri närviline olek kellelegi märkamatuks. „Ta [Peeter] on oma süüd tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud,“ märkis prokurör Enge Selge. „Prokurör loeb seda kahetsust siiraks, mis on karistust kergendavaks asjaoluks.“

Eraelumured, raskused oma kolmeaastase lapse emaga ja, nagu rõhutas Peetri kaitsja Karine Nersesjan, probleemid tervisega, mistõttu Peeter on viibinud psühhiaatriahaiglas, andsid tunda ka kohtusaalis. Süüdistataval ei olnud aimugi, miks ta otsustas asja lahendada just lühimenetluse kaudu.

Enne ajateenistust sai Peeter karistuse liiklusõnnetuse põhjustajana, kuid liiklussüütegu ei vabasta ajateenistusest, nagu seda teeksid näiteks isiku- või varavastased süüteod. Prokurör arvas, et toonane liiklussüütegu on nüüd pigem karistust raskendav asjaolu. Kaitsja oli teist meelt.

Harju maakohus mõistis Peetri süüdi omavolilise lahkumise eest väeosast ja karistas teda kolme kuu pikkuse vangistusega. Kuna tegemist oli lühimenetlusega, vähendati karistus kahele kuule, mida ei pöörata täitmisele, kui Peeter aastase katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane. Menetluskuludena mõisteti väejooksikult välja 849 eurot. 

Justiitsministeeriumi andmetel puudutavad kaitseväeteenistuses toime pandavad kuriteod kõige sagedamini just omavolilist lahkumist väeosast või teenistuskohast. 2016. aastal oli neid kuus, 2015. aastal 11.

Kaitsevägi: väejooks toob muresid juurde

Eesti kaitseväe pressiesindaja leitnant Simmo Saare sõnul tuleb väeosast omavoliliselt lahkunud ajateenijal teenistus ikkagi lõpuni teha. „Vähem kui 72 tundi omavoliliselt eemal viibivaid kaitseväelasi karistatakse distsiplinaarkorras, sealt edasi on tegemist kriminaalsüüteoga,  mis võib kaasa tuua kuni üheaastase vangistuse,“ selgitas Saar. „Rikkumist menetleb vastavalt raskusastmele kas kaitsevägi või prokuratuur ja väejooks ei lahenda ühtegi muret. Ajateenija ei tohiks neid enda teada hoida. Tuleks rääkida oma otsese ülemaga või kaitseväe õigusvahemehe, üksuse psühholoogi või kaplaniga.“

Saar märkis,  et ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist kirjalikult. Kui soov on piisavalt põhjendatud või see ei takista sõjaväelist väljaõpet, siis taotlus ka rahuldatakse. Ajateenijale on ette nähtud kuni 15päevane põhipuhkus, millele võib eeskujuliku teenistuse eest määrata juurde 10päevase lisapuhkuse.

35 KOMMENTAARI

m
mida asja? 29. november 2017, 10:14
Inimesel on kodus kolmeaastane laps...kas tõesti on tema see, kelleta vahva kaitsevägi hakkama ei saa? Ja kõrgeaulise pressiesindaja soovitus rääkida ...
(loe edasi)
r
räbal 28. november 2017, 13:57
Huvitav , kas Taavi sai oma staabiohvitseri kursuse läbitud ?
Loe kõiki (35)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee