AJATEENIJA KOHTU EES: Peetri omavoliline linnaloa n-ö pikendamine tõi talle kaela kriminaalasja. (Marvel Riik)

Esmaspäeval astus kohtu ette jooksikust ajateenija. 21aastane Peeter R. teenis 2016. aastal aega Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis. Kui ta 11. novembril linnaloa sai, ei tulnud ta määratul kuupäeval enam väeossa tagasi, kutsus endale kiirabi ja lebas öö haiglas.

Järgmisel päeval sai Peeter küll haiglast välja, kuid väeossa ei läinud. Sinna viidi ta 24. novembril, kui Kalevi pataljoni tegevväelased ta kodunt üles leidsid. Peeter oli 10 päeva olnud väejooksik.

Kui kohtuistung algas, ei jäänud Peetri närviline olek kellelegi märkamatuks. „Ta [Peeter] on oma süüd tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud,“ märkis prokurör Enge Selge. „Prokurör loeb seda kahetsust siiraks, mis on karistust kergendavaks asjaoluks.“

Eraelumured, raskused oma kolmeaastase lapse emaga ja, nagu rõhutas Peetri kaitsja Karine Nersesjan, probleemid tervisega, mistõttu Peeter on viibinud psühhiaatriahaiglas, andsid tunda ka kohtusaalis. Süüdistataval ei olnud aimugi, miks ta otsustas asja lahendada just lühimenetluse kaudu.

Enne ajateenistust sai Peeter karistuse liiklusõnnetuse põhjustajana, kuid liiklussüütegu ei vabasta ajateenistusest, nagu seda teeksid näiteks isiku- või varavastased süüteod. Prokurör arvas, et toonane liiklussüütegu on nüüd pigem karistust raskendav asjaolu. Kaitsja oli teist meelt.

Harju maakohus mõistis Peetri süüdi omavolilise lahkumise eest väeosast ja karistas teda kolme kuu pikkuse vangistusega. Kuna tegemist oli lühimenetlusega, vähendati karistus kahele kuule, mida ei pöörata täitmisele, kui Peeter aastase katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane. Menetluskuludena mõisteti väejooksikult välja 849 eurot. 

Justiitsministeeriumi andmetel puudutavad kaitseväeteenistuses toime pandavad kuriteod kõige sagedamini just omavolilist lahkumist väeosast või teenistuskohast. 2016. aastal oli neid kuus, 2015. aastal 11.

Kaitsevägi: väejooks toob muresid juurde

Eesti kaitseväe pressiesindaja leitnant Simmo Saare sõnul tuleb väeosast omavoliliselt lahkunud ajateenijal teenistus ikkagi lõpuni teha. „Vähem kui 72 tundi omavoliliselt eemal viibivaid kaitseväelasi karistatakse distsiplinaarkorras, sealt edasi on tegemist kriminaalsüüteoga,  mis võib kaasa tuua kuni üheaastase vangistuse,“ selgitas Saar. „Rikkumist menetleb vastavalt raskusastmele kas kaitsevägi või prokuratuur ja väejooks ei lahenda ühtegi muret. Ajateenija ei tohiks neid enda teada hoida. Tuleks rääkida oma otsese ülemaga või kaitseväe õigusvahemehe, üksuse psühholoogi või kaplaniga.“

Saar märkis,  et ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist kirjalikult. Kui soov on piisavalt põhjendatud või see ei takista sõjaväelist väljaõpet, siis taotlus ka rahuldatakse. Ajateenijale on ette nähtud kuni 15päevane põhipuhkus, millele võib eeskujuliku teenistuse eest määrata juurde 10päevase lisapuhkuse.

Jaga artiklit

35 kommentaari

M
mida asja?  /   10:14, 29. nov 2017
Inimesel on kodus kolmeaastane laps...kas tõesti on tema see, kelleta vahva kaitsevägi hakkama ei saa? Ja kõrgeaulise pressiesindaja soovitus rääkida psühholoogide, õigusvahemeeste ja kaplanitega - ilmselt ollakse staabis päriselust ikka väga kaugel. Inimeste kaitsetahet sunniga, ähvardustega jne ei tekita ega suurenda. Ning kui inimesel on probleemid, siis neid ravitakse haiglas, mistõttu olnuks noormehe paigutamine haigemajja kordades mõistlikum tegu kui tema kodunt väeossa ja pärast kohtusse tassimine. Meil ei ole ei sõjaseisukord ega ka diktatuuririik, mistõttu igasugused erakordsed meetmed ja musklinäitamine on mitteadekvaatsed. Noormehele igatahes jõudu.
R
räbal  /   13:57, 28. nov 2017
Huvitav , kas Taavi sai oma staabiohvitseri kursuse läbitud ?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis