Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 88. koht: Eesti sünnipäev 1.0 

Indrek Riigor, 28. november 2017, 00:04
Jaan Poska
28. novembril (ukj) möödub 100 aastat autonoomse Eestimaa kubermangu Maanõukogu otsusest kuulutada ennast Eestis kõrgema võimu kandjaks, mida õigusteadlased on nimetanud Eesti riigi tegelikuks sünnipäevaks.

Ajalooliselt on otsus võrreldav Eesti NSV ülemnõukogu vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooniga 16.11.1988 – Eesti taassünnipäevaga.

Samal teemal

1917. aasta oli tervikuna väga pöördeline suuremale osale Euroopa rahvastele. Oma riigi loomise võimalus ei avanenud mitte ainult eestlastele, vaid kõikidele lagunevate Vene ja Austria-Ungari keisririigi rahvastele. 

Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega tipnenud protsess käivitus tsaarivõimule lõpu teinud veebruarirevolutsioonist, mille järel moodustati ühtne rahvuslik Eestimaa kubermang, mida juhtis Vene ajutise valitsuse komissarina Jaan Poska. Mais ja juunis 1917 toimusid kubermangu rahvaesinduse Maanõukogu valimised (Maanõukogu nimetus on otsetõlge venekeelsest terminist zemskii sovet, enam kasutati baltisakslaste eeskujul nimetust Maapäev). Kokkutulemise järel nimetas Maanõukogu ametisse täidesaatva organi, Maavalitsuse. Esialgu näis, et Eestist saab demokraatliku Venemaa autonoomne osa, kuid sellele tõmbas kriipsu peale enamlaste riigipööre 7. novembril (25. oktoobril vkj). Riigipöörde järel on Jaan Poskale omistatud ütlus: “Nüüd ei jää muud teed, kui Eesti iseseisvaks kuulutada.”

28. (15. vkj) novembril 1917 tuli Maanõukogu hoolimata enamlaste keelust Toompeal kokku ning tegi kolm ajaloolist otsust: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsused tehti poole tunniga, seejärel tungisid ruumidesse enamlased, kes maanõukogu laiali ajasid. Edasi tegutses maanõukogu oma organite (juhatuse, Vanematekogu ja Maavalitsuse) kaudu poollegaalselt.

Vene ajutise valitsuse poolt moodustatud autonoomse Eestimaa kubermangu demokraatlikult valitud rahvaesindusel (Maanõukogul) oli igati legitiimne õigus otsustada Eesti õigusliku staatuse üle. Riigiõiguse seisukohalt tulekski 28. novembrit pidada Eesti sünnipäevaks, kuna sellel päeval seoti ennast Venemaast õiguslikult lahti.

Allikad: Sulev Vahtre (peatoimetaja). Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, Ilmamaa, 2010. Ago Pajur „Eesti riigi sünnitunnistus – Maanõukogu 15. novembri otsus“. Eesti Päevaleht, 24.11.2007. Rainer Kerge „Miks 28. november võiks olla Eesti iseseisvuspäev?“. Õhtuleht, 26.11.2016.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee