Eesti uudised

Aasta kodanik Rasmus Rask: suuremad väljakutsed on veel ees! (5)

Maarit Stepanov, 27. november 2017 21:20
ÕIGE SUUND: Aasta kodaniku tiitel näitab Rasmus Raski sõnul, et tema tegevused on tähtsad mitte ainult talle, vaid ka riigile.Foto: Stanislav Moškov
Esmaspäeva õhtul tunnustati 15 ettevõtlikku inimest kodanikupäeva aumärkidega. Aasta kodanikuks nimetati ettevõtja ja mitme algatuse eestvedaja Rasmus Rask, kes sümboolset autasu vastu võttes ei varjanud naeratust. „Ma olen uhke, et ma olen Eesti kodanik,“ alustas ta oma tänukõnet. 

Rasmus Raski kohta võib öelda, et ta on mees nagu orkester. Kui uurida, millega ta tegeleb, kõlab kõigepealt vastuseks: sihtasutuse Kiusamisvaba Kool eestvedamine ja sügisel Põhja-Tallinnas tööd alustanud uue Avatud Kooli asutamine. „Olen varem olnud seotud ka Uuskasutuskeskusega, aga viimastel aegadel olen sellest tegevusest taandunud, et keskenduda LaMuule ja koolile,“ lisab ta loetellu ka oma ökojäätisi tootva firma. „Need on praegu minu kaks silmatera,“ sõnab ta.

Suur ja rõõmus üllatus

Samal teemal

Et tema tegevus talle aasta kodaniku tiitli toob, ei osanud Rask oma sõnul oodatagi. „Noo… ma ei olnud seda plaaninud!“ hakkab ta naerma. „Kui ma aasta eesmärke seadsin, siis ei pannud ma sinna kirja, et ma kavatsen saada aasta kodanikuks. See tuli, absoluutselt, loomulikult, suure ja rõõmsa üllatusena.“ Tiitel annab Raskile kinnitust, et valdkonnad, millega ta tegeleb ja mida ta ise oluliseks peab, on olulised ka riigile.

Milline neist võis aga olla see, mis kaalukausi tema kasuks kallutas? „Ma ise arvan, et see on kooli käivitamine,“ kostab Rask pärast väikest mõttepausi. „Ma rohkem ei oska arvata.“

Põhja-Tallinnas asuv kool on tema sõnul tähelepanu pälvinud just seetõttu, et ühes klassis õpivad eesti ja vene kodukeelega lapsed koos. „On olemas vene koole, kuhu luuakse eesti keele kümblusklass, aga sellist kooslust, et kohe algusest peale võetaksegi kooli nii eesti kui ka vene lapsi ja pannakse samasse klassi õppima – seda Eestis sellisel kujul ei ole tehtud,“ teab ta.

Rask lisab, et peale keeleõppe rõhutakse koolis muudegi oskuste omandamisele: projektõppevormis õppetöö jooksul pööratakse tähelepanu näiteks laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamisele. Ta vihjab, et kuigi enne kooli avamist oli hirm, kuidas erineva keelelise taustaga lapsed hakkavad omavahel läbi saama, pole seda küsimust kerkinudki. „Pigem on ikka see, et poisid on ühesugused ja tüdrukud on teistsugused; või osa on aktiivsemad ja teised endassetõmbunumad,“ leiab Rask..

Olgem vaimult suured!

Peale koolilaste on Raskil endal kaks last, kes samuti tähelepanu vajavad. Lastele ei ütle aasta kodaniku tiitel praegu muidugi midagi: „Ma arvan, et kui ma oleksin kuskil spordivõistlustel saanud kas või mingisuguse kolmanda koha ja medali, siis oleksid nad suuremat rõõmu ja uhkust tundnud. Lastele on peamine ikkagi see, et ma olen nende jaoks olemas ja tundun kodus olles rahulik ja rõõsa ja tahan nendega mängida. See on peamine,“ ütleb ta veendunult.

Oma tänukõnes mainis Rask, et tunneb siiski, et austav nimetus on talle antud avansina  – suuremad väljakutsed ootavad alles ees. Kogunud veidi julgust, ütles ta välja ka ühe soovi: „Ma tahaksin, et me riigina omaksime julgust anda kodakondsus nendele 80 000 inimesele, kellel seda täna veel ei ole.“ Rask usub, et Eesti on selliseks sammuks piisavalt küps. „Ma arvan, et väga paljud inimesed saaksid sellest väärikuse, võib-olla isegi identiteedi. Riigina me näitaksime, et jah, me ei suuda olla jõult suured, aga me suudame ja tahame olla vaimult ja südamelt suured,“ seletas ta, et nõnda saaksime juurde kodanikke, kelle üle rõõmu tunda. 

Silmapaistvatele kodanikele jagati aumärke

Peale aasta kodaniku valimise tunnustati kodanikupäeva aumärgiga (pildil) veel 15 ettevõtlikku inimest. Märgi pälvivad need, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes oma kogukonnas vabatahtlikku tööd. Aumärgi saamiseks tehti aumärgi komisjonile tänavu 81 ettepanekut. Märgi said: Anne Kaskman, Kätlin Nukka, Nadezdha Geryak, Kristiina Tõnnisson, Mare Abner, Antero Noor, Kaur Vahtrik, Maimu Liis Nõmmik, Maris Jõgeva, Triin Bõstrov, Hilma Karu, Igor Taro, Vilve Kirs, Anneli Mikiver ja  Heiki Magnus.

Lisaks tunnustas kultuuriminister Indrek Saar oma tänukirjaga neid noori, kes vihma tõttu ära jäänud tantsupeo etenduse asemel Vabaduse väljakul oma tantsupeo korraldasid.

Samal teemal

29.10.2017
Jüri Ratas: kodakondsuse taotlemine peaks lihtsam olema neile, kes on elanud siin enne taasiseseisvumist
28.10.2017
Siseminister Andres Anvelt ei toeta kodakondsuse kinkimist halli passi omanikele