Kui aasta tagasi oleks küsitud, mis tõuseb olulisimaks küsimuseks pärast omavalitsuste ühinemisi, oleks enamus meist vastanud, et kuidas saavad seni omapäi tegutsenud linnad-vallad ühise leivakotiga majandatud nii, et keegi nälga ei jääks. Rahajagamine kütabki kirgi, ent paraku hoopis teises kontekstis – millist palka väärivad omavalitsusjuhid?

Palgatõusude põhjendamisega uued volikogud juba hätta ei jää. Näiteks on raske vaielda loogikaga, et senisest suurem vastutus peab kajastuma ka palganumbris – selline eeldus on vast igal tööinimesel. Ometi ootame, et see oleks proportsionaalne ning omavalitsuste puhul on vastutuse suurenemine ka suhteliselt lihtsalt välja arvutatav. Kuivõrd õigustatud on näiteks Tartu linnapea Urmas Klaasi 36-protsendiline palgatõus, arvestades et Tähtvere valla liitmine suurendas linnaelanike arvu vaid ligi 2500 inimese võrra ja Urmas Klaasi linnapeaks olemise ajal on Tartu rahvaarv hoopis langenud? Ent vastutuse suurenemine või senine hea töö (kuigi suurem töö on niigi alles ees) pole ainsad argumendid – palgatõusu õigustamiseks sobib seegi, kui mõni väiksema omavalitsuse juht juba saab rohkem, ei püüta naabrist parem mentaliteeti isegi mitte varjata. Kui jätkusuutlik selline lähenemine on, sellest annab aimu Tallinna linnapea ja volikogu esimehe palk, mis seab neid samale pulgale peaministri ja presidendiga.

Omaette küsimus on, kuidas sai seni auametiteks peetud volikogu esimehe ja aseesimehe kohast mitmel pool justkui üleöö hoopis vähemalt riigi keskmist palka tagav ametikoht. Pelgalt kummitempliks olemise staatusest see paraku kedagi ei päästa. Võimulolijad võivad end lohutada, et rahva meelehärm ennatliku ja liiga suure palgatõusu üle on kiirelt mööduv. Kuid see on ohtlik arvestus ajal, mil aina rohkem inimesi tunneb, et võim on neist võõrandumas. Seda enam, et omavalitsusjuhtide palgateema kerkib haldusreformi kontekstis lühikese aja jooksul juba teist korda – esimest korda siis, kui kaduvate omavalitsuste vallavanemate palku kergitati, tagamaks neile töö kaotamise puhul suurem riigipoolne hüvitis.

Jaga artiklit

11 kommentaari

S
see, et paljud  /   20:31, 28. nov 2017
saavad 500-550 kätte ei huvita enam kedagi, sest meil ju Eestis kõik korras, keskmine palk muudkui
tõuseb.
K
Kes meist ei oleks pettunud,kui antakse liiga palju lubadusi uueks aastaks,mis võib olla ei pruugi täituda!  /   18:50, 28. nov 2017
No mina kohe ei tea,ma mõtleks ennem järgi,kui annaksin lubaduse.Mida ma kohe kindlasti täidaksin.Kui meil on mitu asja üksteise järgi,siis teeksime seda jupi kaupa,ehk siis õigemini üks haaval.Meil on siinses elus nii palju asju ja teemasid,mis on jäänudki tegemata.Ai ai ai ai....! Selles maailmas on neid jamasid ja probleeme jalgadega segada.Et isegi lõppu pole veel niipeagi näha.Sooviks ainult ikka seda,et me saaksime kohe kindlasti tõsiste teemadega kokkuleppele.Siis on asi Ok!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis