Pilt on illustreeriv (Aldo Luud)

Üle kümne aasta tagasi hakkasid meie sotsioloogid rääkima esimesest ja teisest Eestis, mis pahandas neid, kel meeldib eputada kõige välisega ja pidada meid arenenud Euroopa riigiks. Ametnike armee on tänaseks (raha! raha!) sellise jagunemise „summutanud“… Ärksamad sotsiaalteadlased on märganud, et viimasel aastakümnel on „tekkinud“ ka kolmas Eesti, kuhu allakirjutanugi kuulub.

Põlise maainimese ja teadlasena avan selle olemuse: „uude“ gruppi kuuluvad eelkõige maal elavad pensionärid, kel vanaduse või mõne puude tõttu raskusi liikumisega. Tõsi, need sitked, eluaeg rasket tööd teinud eided-taadid rühivad poliitikute kiuste, oma teed, aga… Kui praegune valitsusliit keskerakonna vedamisel tahab maakonnaliinidel viia sisse tasuta bussiliiklust (tegelikult sotsiaalse õigluse nimel), siis algas meedia vahendusel ametnike-poliitikute hädakisa: kas sel on ikka mõtet, meil on tähtsamaid asju jne. Need linnatädid-onud (siin olen irooniline!) on võtnud endale õiguse otsustada Eesti ühiskonna ühe eluterve sotsiaalse grupi tegevuse üle. Jättes Tallinna kõrvale, on linnades (isegi Valgas) pensionäridel bussisõit tasuta, aga maakonnaliinidel pole (vähemalt Valgamaal) pensionäril isegi soodustust! Paras! – Mis te seal maal kükitate (nii väitiski kunagi üks parempoolse ilmavaatega tuttav)?

Pisut ka isiklikku… Mul tuleb iga nädal 2–3 korda sõita Helme–Tõrva vahet (apteeki, toidupoodi, rahaautomaati,  raamatukokku jne). Nooremalt kõndisin ühe otsa (3 km) jalgsi, nüüd on asi keerulisem – valin busse, kuis odavamalt (50 senti kuni 1,30 eurot ots) ja kiiremini edasi-tagasi ära käia… Kaks eurot on mulle Tõrva-käiguks juba palju – sissetulek ei luba. Mõistagi olen ise süüdi. Miks jäin 25 aastat tagasi edasi õpetajaks ja jätkasin uurimistööd koolis? Paras!

Selle aasta septembris algasid Tõrva kesklinnas ümberehitustööd ja seal asunud bussipeatus viidi ligi poole kilomeetri kaugusele Loosi tänavale. Käisin 21. septembril Tõrvas ja nägin kohe seda trööstitut olukorda – vanad ja puuetega inimesed pidid koperdama uuest bussijaamast kesklinna ja hiljem oma kompsudega tagasi.

Veel samal päeval saatsin e-kirja Tõrva linnavalitsusele ettepanekuga teha kesklinnas nõudepeatus (mis mujal maailmas levinud), kus linna tulnud inimesed saaksid väljuda ja buss sõidaks edasi juba Loosi tänavale. Tagasisõidul toimuks sama vastupidi – vanad ja liikumisraskustega inimesed saaksid nõudepeatuses bussile.

Kuna vastust ei tulnud, siis saatsin linnapea Maido Ruusmannile meeldetuletuse, millele sain 2. oktoobril digiallkirjastatud vastuse. Tundus, et minu ettepanekut nagu polnud läbi loetudki. Sain teada, et peatus on üle viidud ehitustööde tõttu.

Põhjendades oma (õieti mitme siinse eaka) palvet, saatsin härra linnapeale uue kirja, millele pole vastust tänaseni (24. novembri seisuga). Vahepeal olevat paar vanainimest üritanud tulutult lausa Ruusmanni jutule trügida.

Igavusest saatsin 23. oktoobril sama murega e-kirja Valga maavanemale Margus Lepikule – ei mingit vastust ja tähtsaim – ei mingit lahendust. 5. novembril saatsin uue e-kirja kolmele Valga maavalitsuse töötajale, sealhulgas maasekretär Tõnis Lassile, kes on praegu maavanema kohusetäitja, ei vastust ega lahendust.

Paras! Aeg on aru saada, et kolmandast Eestist inimestega on ametnikel ja poliitikutel isegi alandav suhelda ja mis neile eriti solvav – ei küsita ju raha (selle „jagamine“ neile meeldiks). Soovitakse hoopis mõtestatud tegusid.

Paratamatult meenus ühe vana tuttava, kes aastate eest kolis kogu oma perega Soome, põhjendus – seal tundvat nad end inimestena, aga Eestis ametnike-poliitikute segajana nende tähtsa töö juures.

Peep Leppik,
kogemata ka Helme valla aukodanik 2009. aastast

---

Valga maavalitsuse vastuskiri täispikkuses:

Esmalt tuleb kindlasti märkida, et lugeja väide, et ta on saatnud 5. novembril oma probleemiga kirja maasekretär Tõnis Lassile, kes on praegu maavanema kohusetäitja, ei jõudnud adressaadile seetõttu, et kodanik oli märkinud vale e-maili aadressi. Nii läks ka teise maavalitsuse teenistuja aadressiga. Seda avastas kodanik Leppik ise 26. novembril, kui temaga vestlesime.

Küll on aga kiri Valga maavalitsusse jõudnud juba 23. oktoobril, mille alusel ühistranspordi spetsialist asjaga kohe tegelema hakkas. Paraku võtavad sellised mured lahendamiseks rohkem aega, sest vestelda on vaja mitme osapoolega. Siiski vabandame kodaniku ees ning mõistame tema muret, mis on väga inimlik.

Tõesti, Tõrva keskväljaku ehitustöödega seoses on sealne ühistranspordi peatuste asukohta viidud Lossi tänavale, mis on lähim ohutu ja liiklust mittetakistav, samas ka bussidele ligipääsetavuselt sobiv asukoht. 

Ühistranspordiseaduse  paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub ühistranspordi taristu  objektide planeerimine, rajamine, korrashoid ja kasutamine ning meetmete rakendamine  ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks omavalitsusorgani ülesannete hulka. Sama seaduse paragrahvi 14 lõike 1 punk 3 kohaselt kujundab maavalitsus maakonnas üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu, kinnitab maakonnaliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaane ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekuid. 

Edastasime ka Tõrva Linnavalitsusele palve aidata sellele probleemile leida lahendus. Kahjuks ei ole välja pakkuda paremat lahendust praegusest, kuna tegemist on ajutise probleemiga.

Tõrvat läbivad ka mitmed kaugliinid ning arvestades peatänava liiklustihedust ja busside peatumise kestvust ning manöövriteks vajalikku ruumi, on Loosi tänav lähim selleks sobiv punkt kesklinnale. 

Saabumas on talvised ilmaolud, mis raskendavad veelgi liiklemist ja seavad suuremad liiklusohutunõuded seoses teehooldusega, mis kohustab bussijuhte olema veel tähelepanelikum reisijate väljumiste osas.

Mõistame, et muudatused tekitasid pahameelt ja muret, kuid need olid möödapääsmatud.

Peale kodaniku pöördumist kutsusime arutelule ka maakonnaliine teenindava ettevõtte AS ATKO Bussiliinid  Valga osakonna juhataja Toomas Turgani, et otsida lahendust probleemile. Küsitlesime Tõrva piirkonna bussijuhte ja saime veendumuse, et bussijuhid lubavad reisijatel väljuda kesklinnas, kui on tagatud reisijate ohutus ning sellega ei takistata muud liiklust.

Ajutise peatuse tekitamine tiheda liiklusega Valga-Uulu maanteele takistaks siiski teiste transpordivahendite liiklust ning ei oleks ohutu ka reisijatele. Peatuse märgi paigaldamine kohustaks aga peatume kõiki liinibusse, mida aga ei oleks kaugliine teenindavate busside ajagraafikutesse ja sõidugraafikutesse otstarbekas ajutiselt lisada.

Ajutise sooja ooteruumi ehitamine oleks omavalitsuse eelarvele aga koormav. Küll on ajutiseks kasutamiseks omavalitsus paigaldanud Loosi tänavale ajutise bussioote paviljoni, mis kaitseb pisutki heitlike ilmaolude eest.

Kokkuvõttes on vedaja siiski lubanud anda endast parima, et reisijad jääksid pakutava teenusega  rahule, arvestades võimaluste piires väljumise soovidega kesklinnas.

Loodame, et Tõrva linna keskväljak, mis pakub loodetavasti silmailu ja uhkuse tunnet kõigile, valmib tähtaegselt ning reisijate mure laheneb. Ühtlasi täname kodanikku tähelepanu juhtimise eest ühistranspordiga seonduvatele kitsaskohtadele Tõrva linnas.

Jaga artiklit

158 kommentaari

N
nii on  /   11:58, 28. nov 2017
Siin riigis elavad hästi igasugu sahkerdajad. Lihtinimest ei mõisteta ja ei tahetagi mõista.
N
Nüüd  /   18:44, 27. nov 2017
saab vähemalt rahulikult poes käia, ei piira need kollased reformarid sind linnas .Valimiste ajal oli pea võimatu kuhugi linnas minna, iga nurga taga passisid.Üks ütles keda valida ei tohi, teine toppis komme suhu, kolmas käskis pannkooke õgida.Jube oli.Isegi üks vanamees,kes iga laupäev turupatsis seisis ,on kuhugi kadunud...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis