Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 90. koht: jäägrikriis (42)

Indrek Riigor, 26. november 2017, 00:05
Asso KommerFoto: Harald Leppikson
26. novembril 24 aastat tagasi kulmineerus iseseisvuse taastanud Eesti suurim tüli kaitsejõudes. Selle tüli ebaõnnestunud lahendamise korral olnuks Eesti iseseisvus väga suures ohus.

Intsident Tallinnas Pärnu maanteel meenutas märulifilmides kujutatavat. Läänemaa vabatahtlike jäägrikompanii endist ülemat Asso Kommerit kinni pidama tulnud politsei oli sunnitud peatumise märguannet eiranud auto vägisi peatama. Rahumeelse allaandmise asemel hakkas Kommer tulistama, haavas teda kinni pidama tulnud politseinikke Koit Pikarot ja Argo Aunapuud ning põgenes. Kinni peeti tema ja ta kaaslane alles Männikul. Kohus karistas Asso Kommerit ärimees Pavel Kalmõkovilt ebaseadusliku vabadusevõtmise, kahe politseiniku haavamise ja sõjaväelise üleastumise eest 6,5-aastase vabadusekaotusega.

Samal teemal

Ametlikus keeles sõjaväeliseks üleastumiseks nimetatud tüli kaitsejõududes lahvatas 1993. aasta suvel, kui vabatahtliku kaitseväeosana loodud jäägrikompanii sai käsu võtta oma valve alla veel Vene armee käes olevad Paldiski sõjaväeobjektid. Noore riigi loomisjärgus kaitseväel oli puudus kõigest, mistõttu polnud Paldiskisse saabunud jäägritel korralikku varustust ega vähegi normaalseid elamistingimusi. Juba varem olid jäägrid enese ülal pidamiseks otsinud lisateenistust, pakkudes turvateenust maffiajõukude eest kaitset otsivatele ärimeestele, ja võisid niiviisi saada osalisteks tollal üsna tavapärastes n-ö valgust kartvates sündmustes.

Olukorra viisid kontrolli alt tekkinud vastasseis Vene sõjaväelastega, vastuoludes vaevleva kaitseväe juhtkonna saamatus pingeid maandada ja jäägrite tahtmatus kaitseväe korraldustele alluda. Kui kaitseväe juhataja Aleksander Einseln vabastas jäägrikompanii ülema ametist, keeldusid jäägrid seda aktsepteerimast ja teatasid kaitseväe koosseisust lahkumisest. Selle tulemusel otsustas valitsus kompanii laiali saata, kuid laialimineku asemel kogunesid jäägrid uuesti oma algses laagripaigas Pullapääl.

Tekkis oht, et ennast kehtestav kaitsevägi pidanuks jäägreid jõuga laiali ajama hakkama. Ehkki mässu juht Asso Kommer on hiljem kinnitanud, et tulistamiseks Eesti sõjaväelaste vahel poleks läinud, oleks võimalik relvakonflikt olnud suur oht Eesti julgeolekule. Eestis paiknesid endiselt Vene väeosad, kelle lahkumine sõltus rahvusvahelisest survest, mis omakorda sõltus sellest, kui hästi Eesti riigina toimib. Konfliktile rahumeelse lahenduse leidmine oli kaitseväe juhtkonnale ja vabariigi valitsusele määrava tähtsusega. Tänu sellele võime nüüd pidada juhtunut pelgalt Eesti riigi kasvuraskuseks.

Allikad: Koit Pikaro ja Toomas Sildam „Pullapää kriis“. Raadio 2 „Kuulderaadius. R2 20.“ ERR: 24.04.2013. Alo Lõhmus „Asso Kommer: Tulevahetuseks Eesti sõjaväelaste vahel poleks Pullapääl läinud“. Postimees, 28.07.2008. Mart Laar „Pööre. Mäestusi I“. Tallinn: Read OÜ, 2015.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee