Maailm

EKSPERT: kadunud allveelaev võis vee all puruneda

Aadu Hiietamm, 24. november 2017 17:00

34 KOMMENTAARI

m
ma arvan/ 25. november 2017 20:29
Et üles leitakse nii ehk naa,aga mis hinnaga.?
k
Kui batareisüsteemis tekkib lühis/ 25. november 2017 17:10
siis sõltuvalt asjaoludest elektrolüüt võib keema hakata. Keemisel eraldub vesinik ja see on selline kergesti plahvatav ollus. Seega võis ka kõmakas käia, enne kui jõuti pinnapeale ja ruume tuulutada.
E
!!!/ 25. november 2017 17:13
Enne kui vesiniku kontsentratsioon tõuseb niinimetatud plahvatusohtliku paukgaasi tasemeni on laevas olevad mehed juha ammugi lämbunud.
e
Ei vaidle vastu/ 25. november 2017 17:43
ka seda võib juhtuda, kui õigel ajal IDAškaid näolappile ei pane.
j
Ja veel/ 25. november 2017 17:46
plahvatusohtlikuks muutub ta juba kui õhus on seda kõigest 4%.
m
Minqi/ 1. detsember 2017 18:13
Ruumid ju isoleeritud teineteiseest , seega ei lämbu need mehed midagi.
Olen ise näinud kuidas vesinik plahvatab hapnikuga kokku puutudes ja seda on väga lihtne esile kutsuda :)
t
Tiit/ 25. november 2017 04:09
Mingi suur jama on seal juhtunud, miks nad muidu päästepoid välja ei lasknud.
r
Room/ 26. november 2017 13:26
Avariipoi igast sügavusest pinnale ei uju. Vene allveelaevadel oli avariipoi trossi pikkus vist kusagil 100m. See on ka sügavus, kust teoreetiliselt võib kergtuukriülikonnas pinnale tõusta. Vaevalt, et sellel pisilaeval kilomeetripikkune poitross oli ja üle 300m sukeldudes selline pisiallveelaev ilmselt purunes.
v
viiekümnendatel shveitslased/ 25. november 2017 00:44
sukeldusid sisuliselt üheteist km sügavusele. Ja allveelaev oli terve !!!!
s
See/ 25. november 2017 00:53
ei olnud allveelaev. Uuri asja.
s
see oli/ 25. november 2017 01:36
j
Jobudele teadmiseks/ 25. november 2017 09:32
See oli batüskaaf, hoopis erinev asi allveelaevast.
j
Jobudele teadmiseks/ 25. november 2017 09:33
See oli batüskaaf, hoopis erinev asi allveelaevast.
s
see / 26. november 2017 12:33
m
Miinustajale/ 26. november 2017 22:25
Ma olin selle Mariaani sügavikku laskumise ajal 8 aastane ja tegin siis juba vahet allveelaeval ja batüskaafil. Mõni ei jaga praegugi, millega tegu, ainult klähvib. Batüsfäärgi on olemas, aga mis asi see on, võiks juba ise uurida. Eks neid värke ole veelgi.
m
Miinustaja/ 27. november 2017 19:48
Vôib olla 8 aastasena tegid, aga vanaduslikku ma rasmi tôttu enam ei tee, miks muidu oma 00:44 läkitises l0llusi kirjutad.
a
Allveelaeval ja/ 25. november 2017 17:05
batüskaafil teed vahed? Tohman.
a
Allveelaeval ja / 25. november 2017 17:05
batüskaafil teed vahed? Kummipea.
h
hakkan ka/ 24. november 2017 22:27
eksperdiks. räägin näiteks, et ükski lennuk õhku ei jää..
r
Reenase Villiams/ 24. november 2017 21:56
õelge parem et pihustus või sulas ära, nagu siin mõni aeg tagasi lennukit taga otsiti.
u
uskumatu/ 24. november 2017 18:52
kuidas võib ALLVEELAEV veeall puruneda, sellepeale annab ikka tulla
k
kui ei usu, tasuks füüsikat õppida./ 24. november 2017 19:35
300 meetri sügavusel on veerõhk 30 atmosfääri. 30 kg. Ühele ruutsentimeetrile, ehk 300 tonni lavakere 1 ruutmeetrile. Seda tüüpi Saksamaal tehtud allveelaevadele lubab projektdokumentatsioon sukeldumist KUNI 300 meetrini. Aga kui tehnilise rikkega allveelaev kaota juhitavuse ning vajus 400-500 meetri sügavusse? Kui ruutmeetril mõjub juba 400-500 tonni? Sellise rõhu all paarisentimeetrilisest terasest laevakere lihtsalt lömastub, Laevas olnud tavarõhu all õhk surutakse hetkega kokku ja se tõuseb purunenud laevakesest hiigelmullidena üles.
s
selgeltnägija/ 26. november 2017 07:52
näen et kolmekrossiooper on selle laeva kaaperdanud ja veab seda barbadose saare poole, et siis see aardena maha matta
r
Room/ 26. november 2017 13:37
Jutt õige, aga üks väike täpsustus. Mõnevõrra saab laeva kokkulitsumist suures sügavuses edasi lükata kui välisrõhu kompenseerimiseks ka siserõhku tõsta. Vene allveelaevakoolides anti poistele kuni 10 atm. Enamus elas selle üle. Kui tummikiled jäävad 0,3 atm juures terveks, on üsna tõenäoline ka 10 välja kannatada.
k
Küll need trummikiled juba terveks jäävad./ 26. november 2017 15:39
Sest nina-suu kaudu pressib samasugune rõhk vastu.
r
Room/ 27. november 2017 10:35
Aga alati ei jää! Olen ise saanud nii 0,3 kui ka 10 atm. Esimene katse oli allveelaevakooli saamisel. Kes ei oska rõhku tasakaalustada, sellel trummikiled ka lähevad 0,3 peal. Kellel üks, kellel mõlemad, suure kisaga: mama, mama. Hiljem kasvavad trummikiled küll kinni, kuid väidetavalt kuulmine halveneb. 10 atm tõstmine ja langetamine oli juba tõsine töö, aga kellelgi trummikiled ei läinud (oskamatud olid 0,3 peal välja prakeeritud).
m
Minq/ 1. detsember 2017 18:17
kui rõhku kasvatada aeglaselt , siis keha harjub sellega , kui rõhku suurendad kiirelt siis organism ei pea vastu . On olemas kompressiooni kambrid , sukeldujatele kes liialt kaua veeall olnud , kui kiirelt veepeale tulevad siis kokku surutud hapnik veres näiteks hakkab paisuma ja teatud piiril muutub juba õhumulliks veresoones .
s
24. november 2017 18:19
See hakkab juba Kurskiga toimunut meenutama.

2
24. november 2017 17:49
200- 3000 meetrit- päris täpne vahemik
v
vaata/ 24. november 2017 18:02
veekogu põhja ja saadki aru, et miks selline amplituut
e
edvik/ 24. november 2017 18:15
mitte amplituut, vaid amplituud.
Ning siin oleks hoopis õigem kasutada sõna diapasoon.
t
to // 24. november 2017 19:36
Kas sa kujutled ookeanipõhja mingi tasase ja sileda jalgpalliväljakuna või?
n
njh/ 1. detsember 2017 18:18
Nii suure hälbega täpsus :D
e
ekspert kuubis/ 24. november 2017 17:39
nüüd selliseid saab tulema