Maailm

Kümned tuhanded haitilased saadetakse USA-st välja (13)

Toimetas Greete Kõrvits, 23. november 2017 21:45
Haiti päritolu immigrandid ja nende toetajad avaldavad valitsuse otsuse vastu meelt.Foto: Reuters / Scanpix
Pärast 2010. aasta laastavat maavärinat Haitil lubas USA riiki jääda kuni 60 000 haitilasel. President Trumpi valitsus teatas esmaspäeval, et haitilaste programm lõpetatakse 2019. aasta 22. juulil ära. Kanada, kes on tabanud juba pea 17 000 USA põgenikku, valmistub haitilaste põgenemislaineks.

Amanda Baran immigrantide juriidilise abi keskusest nimetab otsust „südametuks“. Ta tuletab meelde, et haitilaste lapsed, kes on seitsme aasta jooksul riigis sündinud, on automaatselt USA kodanikud. Nüüd võivad lapsed sisuliselt orvuks jääda, kui nende vanemad ja pereliikmed Haitile tagasi saadetakse.

Samal teemal

40-aastane pastor Reginald Lysias räägib NBC-le, et ta ei tea, mida teha. Tema 6-aastane tüttar nuttis end esmaspäeval öösel magama ja tal pole aimugi, mis saab edasi tema kodust, ta perekonnast ning ka kirikust, mida ta juhib.

„Me ostsime kodu, me maksime makse,“ ahastab pastor Reginald. Tema abikaasa töötab medõena, nende neljast lapsest kolm on Ameerikas sündinud. Tema noorimad lapsed oskavad ainult inglise keelt ega kõnele Haitile omast kreooli murret ega prantsuse keelt. „Kuidas nad seal kooli lähevad, kui nad keelt ei tunne? Kuidas nad võtaksid omaks mingisuguse kodu, mis on neile võõras? No mismoodi me sinna riiki nüüd elama lähme? Me kardame kohutavalt,“ ütleb pastor.

Ajutise kaitse staatuse programm ehk Temporary Protected Status (lühend TPS) kaitseb ennekõike riigis juba elavaid inimesi. Näiteks somaallastele, kes oma kodumaalt praegugi USA-sse põgenevad, on TPS-ist vähe kasu, sest see kaitseb ennekõike riigis juba aastakümneid elanud Somaalia päritolu inimesi ja nende perekondi.

Erinevail andmeil võeti abiprogrammi raames vastu 46 000-60 000 Haiti kodanikku. Neil oli teadmine ja kindlustunne, et maalt välja neid ei saadeta. Praegune valitsus põhjendab otsust haitilased tagasi saata sellega, et Haiti on maavärina järel väidetavalt piisavalt taastunud, et oma endised kaasmaalased tagasi võtta.

Programmi pikendati iga pooleteise aasta tagant ning see kehtis USA-s 2010. aastal elanud haitilastele, kes ei soovinud räsitud kodumaale naasta. Toonane president Obama esitas taotluse haitilastele varjupaik kindlustada vaid paar päeva pärast maavärina toimumist.

Uudistesait The Intercept kirjutab, et Kanada valmistub suureks haiti kogukonna rändeks nende riiki. 2017. aasta algusest on USA-st Kanadasse põgenenud peaaegu 17 000 inimest. Haitilased pole ainus rahvus, keda riigist väljasaatmine ohustab, sama saatus ootab ees ka sudaanlasi ja nicaragualasi, kes ajutise kaitse programmide raames riigis elavad ning töötavad. Võimalik, et järgmisel aastal kaotavad ajutise kaitse staatuse ka Honduraselt pärit kodanikud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee