Selle asemel et ID-kaartide turvaoht tootja ja Eesti riigi koostöös soliidselt ära klaarida, on asi kahetsusväärselt suubunud hoopis näotusse sopaloopimisse. Kaarditootja esindaja seisukoht, et Eesti ametnikud ei tahtnud oma suvepuhkusi rikkuda ja jätsid seetõttu tema edastatud hoiatuse tähelepanuta, on pigem soovmõtlemine kui konkreetsetele faktidele tuginev.

Samavõrra emotsionaalsed on olnud ka meie reageeringud. Tõik, et president Ilves nimetas avaldust rassistlikuks ja natsistlikuks ning RIA juht sooja õhu võngete tootmiseks, ei jäta Eesti riigi ja tootja vaheliseks leppimiseks just palju ruumi. Seda enam, et viimase riigihanke asjus on riigi ja tootja vahel pooleli kohtuasi, kus kaalul pole kommiraha, sest ID-kaartide tootmise viieaastase lepingu hind on 40 miljonit eurot. Tagatipuks soovib riik praeguste probleemide eest tootjalt iseenesestmõistetavalt kahjutasu, mis komplitseerib edasist suhtlust veelgi.

Praegu väidab tootja, et on meid suuliselt teavitanud ning tal olevat selle kohta ka kirjalik kinnitus. RIA juht ütleb, et tootja pole neid ei suuliselt ega kirjalikult teavitanud, rõhutades, et loeb see, mis on paberil. Peaminister Jüri Ratase öeldu, et 15. juunil pole tulnud digitaalset allkirja kandva dokumendiga teavitust, ei välista võimalust, et suuline teavitus siiski saadi. Kui nüüd ilmneks, et riik laekunud info põhjal terve suve turvaohuga tegeles, siis annaks see tootjale võimaluse kahjutasu maksmise kohustuse eest ära vingerdada. Sellest tuleks advokaatide juriidiline lahing selle ümber, kas sisuliseks teavituseks saab lugeda tootja nentimist, et kaart on seniarvatust nõrgem, või kas pelgalt digiallkirja olemasolu teavitusdokumendil suutnuks turvaprobleeme praegusest paremini lahendada.

Tavakodaniku seisukohalt taandub see vaidlus lõppkokkuvõttes riigi väärikusele. Keegi meist ei taha oma taskusse dokumenti, mille tootja meid halvustab ja pooletoobisteks peab. Koostöö lõpp selle firmaga tundub seetõttu vältimatu. Kohtutes halva abielulahutuse kombel aastatepikkuseks venida ähvardav lahutusprotsess kurnab mõlemat ning räsib eelkõige tootjafirma mainet. Riigiga kohtulahingute pidamine kinnitab, et klienti see firma kuningaks küll ei pea.

Jaga artiklit

24 kommentaari

L
leh gang  /   22:09, 28. nov 2017
Eesti uuriv ajakirjandus võiks ju ühendust võtta kiibitootja Infineoniga ja uurida millal nemad siis ametlikult teavitasid Gemaltot probleemist kiipidega.
I
ID kaardi tootja  /   22:00, 27. nov 2017
pole lihtsalt harjunud Eesti ametnike kommetega, kus ilmselgele toimunule need säravail silmil lihtsalt valetavad - mis? kus? pole olnud!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis