Maailm

Argentina merevägi tunnistab: kadunud allveelaeval toimus mitu päeva tagasi plahvatus

Toimetas Greete Kõrvits, 23. november 2017, 17:01

10 KOMMENTAARI

t
tõnn/ 24. november 2017, 04:13
Allveelaeval on oma avariipoi. See kas lastakse vajadusel pinnale või huku puhul tuleb ta ise üles. Sellel on oma raadiosaatja. Seda et merevägi ei suuda oma laeva üles leida nädalaga piirkonnast mis polegi nii suur ei usu ma eales. Satelliidid luuravad pidevalt. Seal maakera allpoolel küll vähem aga ikkagi. Kui ta kellegagi kokku põrkas siis otsitagu maailmast selle riigi mereväge kes omadele appi tõttavad sest pauk vaevalt olnuks lahja. Ma ei mõtle muud kui lihtsat kokkupõrget. Argentiinlane oli väike, allvee tuumaristlejad tema suhtes kui elevandid aga viga sai ikkagi. Ja sihukesi juba maha ei jäeta. Pealvee teatakse niikuinii kes kus just antud hetkel oli. Puhas hämamine.
t
tulistasid/ 23. november 2017, 20:27
välja mingi torpeedo, et neid oleks võimalik leida.
s
seda et/ 23. november 2017, 19:15
Kohe alguses tundus asi väga kahtlane kui laia suuga seletati, et elekririkketõttu ei ole võimalik laevaga ühendust saada.
M
!!!/ 23. november 2017, 18:58
Midagi sarnast toimus ka vene aatomiallveelaeval Kurskil, kus laevasisene torpeedoplahvatus laeva uputas. Ka seal koputasid mõned imekombel ellu jäänud mehed päev-paar, kuni lõpuks ikkagi lämbusid.
j
Ja-jah/ 23. november 2017, 18:26
Paksud teavad põhjuseid,aga vassivad ja valetavad igal pool...
Ä
???/ 23. november 2017, 18:59
Äkki on mõni admiral hoopiski kõhna? Või ka mõni minister.
e
Eino Taruk/ 23. november 2017, 17:54
"ja mitte tuumaplahvatuse moodi" Diiselelektriga allveelaeval?
t
Tarukiie/ 23. november 2017, 19:27
Miks ka mitte? Ka diiselelektriline allveelaev võib kanda tuumalõhkepeaga raketti või torpeedot. Omal ajal paremaid polnudki.
Näiteks 60-nate algul, Kuuba raketikriisi ajal oli NSVL põhimalakaks ookeanidel tuumalöökide andmise alal diiselelektriline raketiallveelaev Projekt 644 (lääne terminoloogias"Whiskey Twin Cylinder". Relvatuses alates 1960.a. Põhirelvastuseks oli kaks laeva pardale konteineritesse paigutatud tuumalangutega tiibraketti, (kummagi kaal 5 tonni, pikkus 10.2 meetrit, lennukiirus 0,9 machi, lõhkepea laeng 200 -350 kilotonni, lennukaugus olenevalt mudelist 450 - 750 km). Puuduseks see, et tiibrakette sai välja lasta vaid vastase rannikule suht lähedal veepinnal viibides ning raketi väljalasu ettevalmitus kestis sedasi pool tundi.
e
Erla/ 23. november 2017, 19:55
Argentiinal tuumalõhkepeaga rakett? Ma kahtlustan hoopis, et midagi on tõlkes moondunud.
l
lugege ikka autoriteetsemaid allikaid/ 23. november 2017, 23:58
Õhtulehe neiukeste tõlkes on moondunud plahvatuse koht. Õhtaleht seletab mingist plahvatusest allveelaeval.
Ülejäänud maailm plahvatusest rajoonis kus allveelaev viimaste teadete kohaselt oli.
Vahe on selles, et allveelaeva lähedal võivad lõhkeda igasugused asjad. Nii tuumapommid kui kalurite poolt vette loobitud käsigranaadid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee