Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 93. koht: koolimees Forselius ja tema teod (2)

Indrek Riigor, 23. november 2017, 00:03
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskiviFoto: Tiina Kõrtsini
Rootsi aja lõpus tegutsenud rootslast Bengt Gottfried Forseliust (elas umbes aastail 1660–1688) peame õigusega oma rahva suurmeheks. Sisuliselt saatis ta oma teod korda vaid nelja viimase eluaasta jooksul, kuid nende mõju Eesti hariduselule oli võimas.

XVII sajandi Eestis kindlustunud Rootsi riigivõimule oli tähtis, et siin elavad inimesed võtaksid lõplikult omaks vähem kui sajand tagasi sündinud luteri usu. Luterliku arusaama järgi saab usku omaks võtta ainult siis, kui inimene mõistab pühakirja emakeeles lugeda ja on võimeline seda ka iseseisvalt lahti mõtestama. See tingis vajaduse talurahvas lugema õpetada, milleks riigivõim vastavaid samme astuma hakkas. Üsna pea oli selge, et eestlast saab kõige paremini lugema õpetada ikkagi teine eestlane, mistõttu tuli hakata koolitama eestlastest õpetajaid.

Samal teemal

B. G. Forselius oli Harju-Madise ja Risti pastori poeg, kes eesti ja rootsi poiste eduka lugemaõpetamisega silma oli paistnud. 1684 kutsus Liivima kindralkuberner ta avama eesti koolmeistrite kooli Tartu lähedal Piiskopimõisas (nüüdne Forseliuse park Tartu linnas). Kahe aasta jooksul (1684–86) õppis koolis 160–200 peamiselt Tartumaa kihelkondadest pärit eesti noormeest. Nendest ligi 50 saidki tööd koolmeistritena Liivi- ja Eestimaa kirikute juures asutatud talurahvakoolides, millest loevad oma ajaloo algust mitmed tänini tegutsevad Eesti koolid.

Forselius lõi eesti keele õppimiseks uue mooduse, mis tema õpilastest koolmeistritega laiemalt levis. Ta lihtsustas tollal kehtinud eesti kirjaviisi lugemaõppimist meile tuntud häälikumeetodi kasutusele võtmisega – arusaadavuse suurendamiseks hakkas ta pikka vokaali tähistama kahe tähega ja lisas kaashäälutele uued tähenimed, tagades silbi häälduse vastavuse kirjapildile. Silbitatud teksti ja lühendatud tähestiku avaldas Forselius aabitsas, mis tõenäoliselt võis ilmuda juba 1685 (pole säilinud).

Seega võime öelda, et tänu Bengt Gottfried Forseliusele algas eesti talurahvale regulaarne hariduse andmine, hakkasid tööle esimesed eesti soost koolmeistrid, muutusid lihtsamaks eesti keele õppimine ja kirjutamine ning ilmus esimese teadaolev eestikeelne aabits.

Allikad: Enn Küng (koostaja ja peatoimetaja) „Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani“. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2013. Seppo Zetterberg „Eesti ajalugu“. Tallinn: Tänapäev, 2009.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee