Eesti laskurkorpuse sõjameeste sakslastele vangiandmine oli nõukogude ajal üks valusamaid ja varjatumaid teemasid. 1969. aastal tehtud filmi „Inimesed sõdurisinelis” näinud lugejad kindlasti mäletavad episoodi, kus Velikije Luki välisrindel olevad korpuse võitlejad kuulevad sakslaste poolelt valjuhääldist kuulsat üleskutset: „Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!”

Kust tulid need segadusse ajavad eestikeelsed käsklused ja üleskutsed? Tavalised Saksa sõdurid ja ohvitserid ju eesti keelt ei osanud. Eks need tulid esimeste ülejooksnud eestlaste suust. Sakslased kasutasid võimalust teha eestikeelset propagandat ja saatsid vabatahtlikke tagasi 249. diviisi kaaslasi agiteerima.

Kui 1942. aastal moodustatud Punaarmee 8. eesti laskurkorpus sama aasta novembris Velikije Luki juures rindele saadeti, jagati see kahte ossa. 7. laskurdiviis ja suurtükipolk suunati linna piirama, 249. laskurdiviis (921. ja 925. polk) aga piiramisrõnga välisrindelõigule tõrjuma Saksa väeosade katseid sissepiiratud garnison vabastada. Nüüd avanes sundmobiliseeritud eestlastel, kes ei soovinud võidelda Stalini inimvihkajaliku režiimi eest, riskantne võimalus sakslaste poole üle joosta lootuses kodumaale tagasi pääseda.