Diivan, millel Mare sel korral istuda ei soovinud, pole talle võõras. Kord varem on ta just seal oodanud üht ajakirjanikku, kellele edastas palve loom tagasi saada.Foto: Jörgen Norkroos
Kristiina Tilk 21. november 2017 21:36
Pärast seda, kui loomasõbrad Mare ainsa seltsilise, koer Hallikese ära võtsid, on naine talle 13 aastat koduks olnud Lehtse alevikus käinud vaid ühe korra, et endaga võtta armsaks saanud asjad. Uut elu on Mare alustanud pisikeses üüritoas Tallinnas.

Pärast seda, kui loomasõbrad Mare ainsa seltsilise, koer Hallikese ära võtsid, on naine talle 13 aastat koduks olnud Lehtse alevikus käinud vaid ühe korra, et endaga võtta armsaks saanud asjad. Uut elu on Mare alustanud pisikeses üüritoas Tallinnas. 

Mare (65) ootab mind büroohoone fuajees diivanil. Märkan, et miski häirib teda. „Lähme mujale,“ ütleb ta meie kõrval istuvale võõrale härrale osutades.

Teel toimetusse tuleb meile mitu inimest vastu. Mare tirib niigi silmini ulatuvat lillakaspruuni mütsilätut veel enam pähe. Erinevalt koer Hallikesest pole ta siiani õppinud inimesi usaldama.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99