Eesti uudised

Eesti eesistumise võiduks tituleeritud töödirektiiv jätab lähetuses olija külmaks: „Reaalselt ei muuda see midagi.“ (4)

Marvel Riik, 21. november 2017 15:22
PIIRI TAHA TÖÖLE: Eestist lähetatakse töötajaid välismaale kõige rohkem ehitus-, tööstus-, põllumajandus- ja teenindussektoris.Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia
Eesti eesistumise suurimaks töövõiduks on tituleeritud Euroopa töötajate direktiivi heakskiitu, mis sündis oktoobris tööministri Jevgeni Ossinovski juhtimisel. Direktiivi järgi kehtivad töötajale, kes viibib välislähetuses rohkem kui 12 kuud, koduriigi tööseaduse asemel hoopis lähetatud riigi seadused. Viimased 3 aastat Rootsis töötanud eestlane direktiivis muutust ei näe, sest lähetus vormistatakse lühemaks ajaks.

Elmar on 40-aastane veokijuht, kes töötab Rootsis ühe ülemaailmse logistikafirma heaks. See palkab Eestist töötajaid, sest nii on majanduslikult odavam. „Kunagi töötasid nad poolakatega, aga nendega tekkisid probleemid töökultuuriga,“ ütleb Elmar, viidates ühtlasi eestlaste töökusele.

„12 kuud on transpordis ulmeline periood, aga teisalt on see signaal ettevõtjatele, hakkamaks otsima võimalusi, kuidas teha asju teistmoodi. Reaalselt ei muuda see midagi,“ lisab Elmar, kelle palk jääb praegu kohalikele roolikeerajatele alla, kuid nurisemiseks põhjust ei ole.

Siinkohal tuleb täpsustuseks öelda, et töötajate direktiivi eelnõu ei puuduta praegu transpordisektorit. Sotsiaalministeeriumi sõnul oodatakse transpordis eriseaduse vastuvõtmist, mis annaks Euroopa transpordiministritele ja valdkonna ekspertidele võimaluse põhjalikumalt uurida autovedude muudatusi üle Euroopa.

Osaühing Adduco pakub Eestist ülemaailmset kolimisteenust oma meeste ja autodega. Ettevõtte töötajad viibivad reeglina välislähetuses kuni üks kuu. Mõneti tuleneb see ka töö spetsiifikast, sest klient hindab teenuse puhul kiirust. “Hetkel pole meil laual ka rahvusvahelisi hankeid, mille tulemusel oleksime sunnitud mehed pikemaajalistesse lähetustesse saatma. Selliste hangete puhul on kolimisteenuste valdkonnas ikkagi keeruline kohalike ettevõtetega konkureerida, olgu tööjõukulude vahe milline tahes. Muidugi on konkureerimine nüüd veelgi ebarealistlikum,” räägib Adduco rahvusvaheliste kolimiste osakonna juht Aivar Kisel, viidates tulevase direktiivi negatiivsele mõjule. „Usun, et kolimisteenuste turgu võib uus direktiiv mõjutada pigem negatiivselt. Võrreldes varasemaga, mõtlevad ettevõtted, kelle töötajatel me kolida aitaksime, kindlasti rohkem lähetusega kaasnevatele kuludele. Suurenevad kulud mõjuvad meie turule pigem pärssivalt – seda on ehedalt tõestanud alkoholiaktsiisi näide, kus inimesed on kiirelt leidnud alternatiivse lahenduse selle asemel, et rohkem raha kulutada.“

Sotsiaalministeeriumi sõnul täidab direktiiv üllast eesmärki, aidates ühelt poolt kaasa teenuste ülepiirilisele tegevusele, kaitstes samas töötajaid õigustega, mis lähetatud riigis kehtivad. Viimase alla kuuluvad töötingimused koos vastava riigi miinimumtasuga. „Eelnõu sätestab ühe olulise uue töötingimusena töötasu maksmise kohustuse senise töötasu miinimummäära asemel. See tähendab, et lisaks miinimumtasule makstakse töötajale ka erinevaid lisatasusid, näiteks. halva ilma tasu, 13. kuupalka, lisatasu kõrgema kvalifikatsiooni eest ja muid lisatasusid, mis on seadustes või laiendatud kollektiivlepingutes sätestatud,“ täpsustas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets.

Sedalaadi uudised – töötajad võivad töötasus võita ja tööandjad võidavad ausa konkurentsiga – kõlavad positiivselt, kuid oleneb, kust otsast vaadata. Lääne-Euroopa rõõmustab, sest odav tööjõud idast lüüakse eemale ning viimastel jääb vaid oma liivakastis tegutseda. „Tulevik näitab, kas uus direktiiv pigem ühtlustab Euroopa palgatasemet või mõjutab turgu selliselt, et Eesti spetsialistid jäävad lähetamata ning haritud professionaalid paikseks. Isiklikult leian, et kui meie suurim ressurss – haritud tööjõud – rakendamata jääb, võib see pikemas perspektiivis meie majandusele kaasa tuua palju suuremaid probleeme kui transporditeenust pakkuvate firmade käibe vähenemine,“  mõtiskleb Kisel.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul pole direktiivi majanduslik mõju suur ja puudutab Euroopa Liidu piires liikuvat 1,9 miljonit töötajat eelkõige kindlates valdkondades, mis Eesti puhul on ehitus, tööstus, põllumajandus ja teenindus. Ministeeriumi 2015. aasta andmete järgi kestab Eestist välja lähetus keskmiselt 8 kuud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee