10
fotot
PEETAKSE VÕIMATUKS: Eile Toompea lossi kogunenud huvigruppide esindajad ei hellita rahvastiku kasvu osas lootusi ning otsivad pigem viise, kuidas pidurdada rahvastiku vähenemist. (Teet Malsroos)

Esmaspäeval Toompeal kogunenud riigikogu fraktsioonide ja rahvastikupoliitikaga seotud huvigruppide esindajad püüavad saada veebruariks valmis “Rahvastikupoliitika põhialused aastateks 2018–2035“. Lootusi on arutlejatel palju, mistõttu praeguseid samme võib võrrelda isegi soovidega jõuluvanale.

Töörühma juht Siret Kotka-Repinski rõhutas mitu korda, et rahvastikupoliitika alusdokument tuleks hoida eemal päevapoliitikast ja panna kirja nõnda, et kõik oleks sellega nõus. Seetõttu olidki ringikujuliselt paigutatud laudade ümber kogunenud lisaks poliitikutele erinevate huvigruppide esindajad, näiteks keeleinspektsioonist ja tervise arengu instituudist. Taamal istus käputäis kuulajaid ja ringi tiirles ka uudishimulik porikärbes. Nõupidajatele olid eelnevalt saadetud rahvastikupoliitika esialgsed visioonid ja eesmärgid ning see käivitas arutelu, kus pea igaühel oli midagi öelda.

ESIALGNE NÄGEMUS: Esimesed mõtted uuest rahvastikupoliitikast tekitasid arutelu, mille kohta soovis sõna võtta pea iga osaleja. (Teet Malsroos)

Kas rahvastiku kasv on unistus?

Juba esimestest sõnavõttudest ilmnes, et kohalviibijad ei mõtle rahvastikupoliitika all vaid sündimust ja suremust. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnas, et tal  tekkis küsimus, kas rahvastikukasv suudetakse tagada ühtlaselt üle Eesti. „Kui see ei ole kuskil maailmas õnnestunud, siis ma arvan, et meil ka päris hästi ei õnnestu. Kuskil on see koht, kus me seame eesmärgiks, et see ei kahaneks,“ ütles ta. Mitu teist kohalviibijat tõdes samuti, et rahvastiku kasvu puhul on tegemist pigem unistusega.

Näiteks rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok märkis: „Kui me eeldame, et see visioon on kirja pandud aastaks 2035, siis ma olen igati nõus demograafidega, kes ütlevad, et sõna „kasv“ on täiesti ebarealistlik.“ Ristkok tõi välja, et erinevate rahvastikuprognooside kohaselt kahaneb 2040. aastaks Eesti rahvastik vähemalt 100 000 inimese võrra.

Mitu kohalviibijat rõhutasid, et pigem tuleks mõelda sellele, kuidas pidurdada rahvastiku vähenemist. Meetoditena toodi välja sisserände suurendamist ja väljarände peatamist.

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator Marion Pajumets tõi välja, et nii tööjõu säilimist kui ka sündivuse taset aitaks hoida sisseränne.

Lea Danilson-Järg mittetulundusühingust Eesti Sündivusuuringud märkis, et väljaränne on viimasel ajal siiski pidurdunud ning praegu võib pidada suurimaks probleemiks madalat sündivust. Ta pani teistele südamele, et tuleks kokku leppida, mis on olulisem: kas tööjõu säilimine või rahva kestmine? „See dokument on natuke nagu kiri jõuluvanale. Kõigest on üritatud rääkida – minu meelest peaks väga selgelt välja tooma, mis on siin prioriteetsed asjad,“ avaldas Danilson-Järg arvamust, kuidas edasi minna. 

Lea Danilson-Järg (pildil keskel) mittetulundusühingust Eesti Sündivusuuringud peab murekohaks madalat sündivust (Teet Malsroos)

Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman sõnas, et üks viis, kuidas sündivust toetada ning väljaränne peatada, on parandada perepoliitikat. „Kui me teeme parema perepoliitika, siis need inimesed jäävad siia, olenemata sellest, kas me oleme Soomest vaesemad või rikkamad,“ sõnas ta. 

Rahvastikuteadlane: poliitikud ei taju oma otsuste mõju

Kuid mitte kõik kohalviibijad ei kasutanud sõnavõtmiseks võimalust. Üks neist oli riigikogulane Maire Aunaste. „Siin oli palju inimesi, kes täna üldse sõna ei võtnud,“ protesteeris poliitik ja osutas palve peale vaikijaid näidata riigikogulasele Priit Sibulale, kes jäi arutelule hiljaks. Aunaste lubas panustada edasises töös, kuid sellega seoses tekkinud mõtteid ta veel ei avaldanud.

Aruteludes osalev rahvastikuteadlane Jaak Uibu sõnas, et teda valdasid arutelu järgselt segased tunded. „Mina koostasin koos Eesti rahvastiku toetusrühmaga Eesti rahvastikupoliitika kavandi. Me oleme kõik need probleemid nagu läbi mõelnud, see oli kaks lehekülge,“ kirjeldab ta sel sügisel ministeeriumidele laiali jagatud dokumenti. „Ma olen nüüd segaduses, kas minu kavandit arvestatakse või mitte? Juttu ei olnud, mul on tunne, et rahvastikukriisi komisjon sellega ei tegele. Sealsamas on mul endal niisugused tunded, et mina olen üks neist, kes selle rahvastikukriisi komisjoni ellu kutsus... Segased tunded, jah. Võib-olla ei olnud minu kavand nii hea,“ mõtiskles ta.

Rahvastikuteadlase Jaak Uibu arvates ei tunneta poliitikud oma otsuste mõju rahvastikule (Teet Malsroos)

Igal juhul arvas Uibu, et poliitikud ei taju oma otsuste mõju rahvastikule ning seepärast oleks tarvis korraldada ministeeriumitöötajatele rahvastikuseminare, mis neid sel teemal hariks.

Jaga artiklit

33 kommentaari

J
Juhan.  /   09:54, 22. nov 2017
Milleks iivet suurendada kui maakera ei toida sedagi rahvast ära ja tapetakse paljudes riikides teiste poolt ära.
K
Kapitalismi   /   12:33, 21. nov 2017
tingimustes pole mõtet sellele lootagi, ainult sotsialism päästaks, kus kõigil oleks tööd ja lastele toitu. Praegu ahnitsevad poliitikud endale järjest rohkem raha, lapsed aga surevad, kuna raviks raha enam üle ei jää.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis