(Teet Malsroos)

Olles pärit nõukaaegsest koputajate ühiskonnast, kus pea igaüks võis arvestada, et nii tema kui ka tema pereliikmete kohta pidasid organid toimikut, on igati mõistetavad kahetised reaktsioonid, kui Eesti riigiski avaneb järjest rohkem võimalusi anda kaaskodanike tegudest teada sinna, kuhu vaja. Nõukaajal piisas organite tähelepanu alla sattumiseks välismaal elavatest sugulastest või vales kohas poliitilise meelsuse avaldamisestki.

Nüüd hakkab maksuamet tähelepanelikele kodanikele pakkuma võimalust neile teada anda, kui keegi kasutab tööautot erasõitudeks. Alles üleeelmisel aastal proovis maksuamet õnne spordiklubide parklais tööautode tuvastamisega ja kõrvetas sellega näpud. Maksuameti praeguse lahenduse järgi teevad andmete kogumise musta töö tema eest ära tähelepanelikud kodanikud. Kuigi maksuamet eitab pealekaebamisele õhutamist, siis on ju selge, et nad ei teavitanud avanevast võimalusest selleks, et neile ühtegi vihjet ei saabuks. Iseasi, kas nad kogutavate andmetega ka midagi peale saavad hakata ja mõnele asjale ka ametliku käigu anda.

Kuid põhiline on ühiskonnas fooni tekitamine – et kõigil tiksuks kuklas teadmine, et sinu kohta võib keegi ettekande teha ning mingis asutuses võib sinu teadmata su käikude kohta toimik üha paksemaks kasvada. Hirmul on kindlasti suured silmad, kuid selliseid arenguid ei saa välistada. Maksuametki pole selgelt öelnud, mida nad saadud andmetega ette kavatsevad võtta. Samamoodi vihjeid ootav Inimõiguste teabekeskus on konkreetsem – saabunud info põhjal kaalutakse strateegilist hagelemist ehk maakeeli näidisprotsesside korraldamist.

Kas kaebuste esitamisel on liikumapanev jõud suur soov aidata riigil maailma paremaks muuta või hoopis inimlik kadedus ja ärapanemise soov? Pole ju välistatud pahatahtliku sarikaebaja ohvriks langemine, tülitsevate äripartnerite või ülemuste-alluvate arveteklaarimine sel moel. Meil on kogemus, kuhu jõudis nõukaühiskond Stalini-aegadel tuule tiibadesse saanud pealekaebamistega. Nii peaks iga info ootaja praegu selgelt välja ütlema, mis on sellise kogumise eesmärk ja kuidas ta saadud andmehulka kasutab ja säilitab.     

Jaga artiklit

50 kommentaari

B
Brunn  /   18:32, 21. nov 2017
90 tel. teenis tubli kaebaja BETOONKINGAD.
V
Vana inimene  /   16:02, 21. nov 2017
Kaevata tuleks siis, kui keegi on ohus. Kui naabri maja õues on ametiauto,siis tuleb kõigepealt selgitada, kas auto võib seal seista või mitte. Kui mu naaber on väikeettevõtja ja töötab kodus või kasutab autot teenindamiseks tellijate kodudes, siis reeglina on see auto ka ettevõtja kodusel aadressil registreeritud. Kui valekaebajad saavad karistuse ja hüvitavad tekitatud kahjud, siis kaevaku pealegi.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis