Uudised

"Tänan õnne, et mulle on elu antud!" 

Verni LEIVAK, 28. september 1999, 00:00
Noor pärnulanna Marge Rull on üks õnnesärgis sündinuid, kes "Estonia" katastroofist elavana välja tuli. Traagiline sündmus on sundinud teda oma varasemat elu ja väärtushinnanguid põhjalikult revideerima.

"Arvan, et kõik, kes õnnetusest pääsesid, juhtusid olema õigel ajal õiges kohas. Neil oli lihtsalt õnne," lausub Marge.

Tol saatuslikul aastal tegi Marge Rull kaasa Pärnu tantsutrupis Pantera. Ester Hellerma otsis truppe, kes võiksid laeval esineda, avastas Pantera ning aitas tantsukavagi lihvida. 1994. aasta 28. septembri öösel oli Panteral saatusest määratud esineda laeval oma esimese ja viimse

show´

ga. Trupi kaheksast liikmest elas laevahuku üle kolm - Risto Ojasaar, Anneli Kondrad ja Marge Rull.

"Üldiselt mõtlen juhtunule harva. Inimaju on kord selline, et kipub halbu asju unustama. Tundub, nagu olnuks see kõik unes."

Ei söanda "Titanicut" vaadata

Tol ööl ei leidnud Marge und - tormine meri hirmutas ega lasknud uinuda. "Olin nii suures hirmus. Mulle piisas, kui laev kreeni kaldus, kohe mõtlesin: see läheb vist põhja," meenutab ta. "Jooksin neljandalt tekilt laeva ülespoole tõusnud küljele ning hüppasin koos mingite meestega merre. Kõik käis kiiresti nagu filmis," räägib Marge. Ja nendib, et "Titanic" on temast vaatamata jäänud. Pole lihtsalt söandanud vaadata.

Kopter korjas Marge koos kaaslastega tormilaineil õõtsunud päästepaadilt üles ja toimetas Turu haiglasse. "Kummaline, merel olid inimesed kogu aeg vait. Haiglas aga hakati rääkima, kõik olid elevil ja keegi ei adunud, et sajad inimesed said hukka. See mõistmine saabus tõsisemalt alles pool aastat hiljem."

Marge tunnistab, et praegu telerist maavärinate tagajärgi nähes elab ta tragöödiat märksa rohkem üle kui tookord ise katastroofis olles.

Inimloomuse tumedam pool

Mõtlemisainet on andnud ka inimeste käitumine ekstreemolukorras. Olukorras, kus kaovad tiitlid ja seisused. Olukorras, kus kõik on võrdsed. Olukorras, kus jääb vaid enesealalhoiuinstinkt.

"Minuski lõi välja egoism. Igapäevaelus oleme küll kõik viisakad, muudkui vabandame ja tervitame, aga... Muidugi ma ei trüginud ega lükanud kedagi, et vaid mina päästetud saaksin, kuid niisuguses olukorras tuleb ilmsiks inimese loomalik pool. Sama tunne on vist hirvel, kui ta lõvi eest ära jookseb. Hirm kaob ära."

Kannatustest tugevamaks

"Jah, see õnnetus muutis minus palju!" ohkab Marge sügavalt. "Oskan nüüd paremini vahet teha, kes on sõbrad ja kes niisama tuttavad. Ning hinnata lähedasi inimesi. Tütre Meriliniga koos olles mõtlen tihti: issand, kui tore on temaga koos olla! Ta on praegu kuuene, toona aga polnud kaheaastanegi. Vaatan teda ja mõtlen - kes oleks küll teda minuta kasvatanud?" Noore ema hääl murdub. Sest "Estonia" õnnetus purustas ka tema suhted tollase elukaaslasega.

"Ta ei olnud mulle raskel ajal toeks," ütleb Marge, "ei olnud mu kõrval. Olen muidu hästi iseseisev inimene, aga siis järsku oli vaja, et teine inimene oleks kõrval. Ilmselt oli see tallegi väga harjumatu olukord, muutusin talle koormaks. Ja mis seal ikka - noorel inimesel on vaja ju pidutseda. Mõistsin, et ta polnud mulle loodud."

Marge teab nüüd, et kannatused teevad inimest tugevamaks. Ja et lootma peab vaid iseendale.

Marge on jäänud hakkajaks ja reipaks nooreks naiseks. Annab Pärnu klubis Mai Sport aeroobikatunde ja pälvis kaks aastat tagasi Aeroobikakuninganna esimese printsessi tiitli.

"Igapäevaelu probleemid näivad nüüd tihti tühised. Tänan õnne, et mulle elu on antud. Ja kui kõik on väga hästi, tänan Jumalat, et mulle üldse on elu kingitud. Siis olen topelt õnnelik."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee