Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud  probleemidega:  pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

"Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik," selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. "Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud," selgitab Urmas Mardi.

Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. "Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal," rõhutab Mardi.

Korteriomanik kohustub hoidma mõistlikku temperatuuri 

Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või 
puhkusel jäetakse  korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. "Uus seadus ütleb aga väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," selgitab Mardi.

Tihti on aga probleemiga maadlevad korteriühistud hädas korteriomaniku 
leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja 
telefoninumbrit. "Püüa siis niimoodi tuult väljal," nentis Mardi. 

Uus seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema. "Seaduse kohaselt on korteriomanik  kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.  Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule 
teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi," selgitab Mardi.

"Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha  postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks 
korteriomandi asukoht."

Jaga artiklit

10 kommentaari

T
Talupoeg  /   08:23, 3. dets 2017
Ja kui üürnik läbustab kõik ära,mismoodi on võimalik temalt kahju kätte saada? Ilmselt siis mitte kunagi. Omanik aga saab täie rauaga. On ikka hobuse unenägu küll.
M
Meite "tarkade"  /   21:24, 20. nov 2017
seadusteloojate puhul, kes ise mitte millegi eest ei vastuta, ei pane ma seda imeks.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis