Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 97. koht: Eesti jõuab maailmakaardile (3)

Indrek Riigor, 19. november 2017, 19:10
Konrad Milleri poolt 1929. aastal taastatud al-Idrisi kaart, kus põhjakaar on all ja lõuna ülevalFoto: Konrad Miller
1154. aastal kuulsa araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil Astlanda nime all märgitud paika on paljud ajaloolased pidanud Eesti esmakordseks mainimiseks sel kaardil.

Sitsiilia kuninga Roger II õukonnas tegutsenud araabialasest geograafi Abu Abdullah Muhammad al-Idrisi atlas „Tabula Rogeriana“ (tõlk Rogeri raamat) koos kommentaaridega oli tähelepanuväärseim teos tolles ajas, mis pole paraku meie ajani säilinud. Me teame al-Idrise kaardist tänu XII–XV sajandil tehtud koopiatele. Erinevalt tänapäeva kaartidest on al-Idrisi kaardil põhjakaar kujutatud all, ja seega leiame Eesti võimaliku asukoha sealt, kus oleme harjunud nägema Araabia poolsaart või Aafrikat. Et kaardil kujutatud kohad on tähistatud araabia keeles, milles täishäälikuid ei märgita, on kohanimed ladina tähtesse ümberpandult raskesti äratuntavad. Kohtade äratundmist raskendab ka asjaolu, et al-Idrisi tugines kaardi koostamisel rännu- ja kaupmeeste ütlustele, mistõttu kohtab silmatorkavaid ebatäpsusi just põhjaosa kujutamisel ja kirjeldamisel.

Samal teemal

Astlanda-nimelises piirkonnas on al-Idrisi nimetanud asuvat mitmeid kohti, milles liiga entusiastlikud uurijad on ära tundnud Tallinna, Pärnu, Palamuse, Hanila, aga ka Naissaare ja Hiiumaa. Säärane ekslik tõlgendamine sai alguses kahe maailmasõja vahelisel rahvusromantilisel perioodil Soomes, mis ka Eestis üle võeti ja 1950ndatel arheoloogilise materjaliga ära püüti tõestada. Viimases oli tunda poliitilist soovi tähistada Tallinna esmamainimise aastapäeva varemana kui kindlalt teada olevast Henriku Liivimaa kroonikas mainitud 1219. aastast. Sama kordus 50 aastat hiljem 2004. aastal.

Paraku ei toeta arheoloogiline materjal ega al-Idrise kaartki nimetatud Eesti kohtade esmamainimist. Arvatavasti on kaardil Astlanda nime all mõeldud tervet Läänemere idarannikut kuni muistse Preisimaani välja. See ei vähenda tõsiasja, et suure tõenäosusega kujutas al-Idrisi Eestit esimest korda maailmakaardil, mis jäi kasutusse sajanditeks. Järgmine maakaart, kus Eestit kujutatakse, ilmus alles XVI sajandil.

Allikad: Eesti ajalugu: kronoloogia (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev 2015. Ivar Leimus: Tallinna legendid. Eesti lugu 51. ERR 2005. Ivar Leimus: Miks ei usu ajaloolased Tallinna esmamainimisse 1154. aastal? Horisont nr 4/2003.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee