Eesti uudised

Kontrolli, kas ka sulle oluliste kohtade aadressid on muutunud!

Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi (24)

Toimetas Maria Rozbaum, 17. november 2017, 11:05
Foto: Rahandusministeerium
Haldusreformiga said paljud aadressid uue kuju ning nüüd on Maa-ameti keskses aadressiandmete süsteemis kõik aadressid uuendatud. Kui võtta arvesse suuremat ja väiksemat laadi muudatused, vajasid süsteemis Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled.

Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid. Muudatused puudutavad eelkõige neid piirkondi, kus toimusid omavalitsuste liitmised. Vaata muutunud aadressi SIIT! 

Samal teemal

„Haldusreformiga kaasnenud aadresside muudatused on Maa-ameti aadressiandmete süsteemis tehtud. Sõltusime selles töös kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisest, millega läks aega eelmise reedeni. Muudatused levivad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse – ka rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,“ ütles Maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu.

Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi

Neist ligi 385 000 on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone (neist ligikaudu 15 000 sisaldab ka eluruume) ja 155 000 eluruumi aadressid. Seega muutus kokku ligikaudu 300 000 elukoha ja töökoha aadressi.

Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.

Ka Google Maps ja HERE on lubanud Eesti aadressiandmed oma navigatsioonisüsteemides ära uuendada. Loodetavasti teevad seda ka teised välismaised teenusepakkujad.

Pane tähele!

Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud – Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnad on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda.

Näiteks üks Tartu linna aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tn 1. Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus, ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee