Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 99. koht: Kaali meteoriidiplahvatus (8)

Indrek Riigor, 17. november 2017, 00:01
Kaali järv Saaremaal.Foto: Alar Truu
Arvatavasti 3500 aastat tagasi Saaremaale langenud raudmeteoriidi plahvatus on Eesti ajaloos küllap vägevaim.

Eri tõlgendustes 20–1000 tonni kaalunud meteoriit tekitas üheksa kraatrit, millest suurimat tunneme nüüd Kaali järvena. Peakraatri klassikaline (ümmargune) kuju ja hea ligipääsetavus tekitasid teadlastes huvi juba XIX sajandil. Enne Teist maailmasõda olid Kaali kraatrid ainsad kildude abil tõestatud meteoriidikraatrid Euroopas.

Samal teemal

Eestlastele eriliseks kirjutas Kaali meteoriidiplahvatuse ja kraatri president Lennart Meri oma 1976. aastal ilmunud raamatus „Hõbevalge“. Langemise hetkel võis meteoriit tõesti pakkuda enneolematut vaatepilti. Taevast tuli suure mürina saatel tulekera, muljetavaldav tulejutt taga. Võimalik, et kogu Põhja-Euroopas näha olnud langemine ja tunda olnud plahvatus olid inimestele märk kõrgemast jõust, mille asupaika hakati austama pühapaigana. Lennart Meri on analüüsinud mitmete rahvaste päikese- ja tuleteemalisi pärimusi ning seostanud neid Kaalis toimunuga. Nii olevat vanakreeka geograaf Pytheas IV sajandil eKr oma reisil müstilisele Thule saarele kohalikelt elanikelt teada saanud koha, kuhu „päike magama heidab“. Samuti on vanadel kreeklastel müüt päikesejumal Heliose pojast Phaetonist, kes päikesejumala kaarikut juhtides kaotas selle üle kontrolli ja põhjustas maapinnal tohutuid purustusi – „süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed“. Viiteid tulekeradele ja purustustele leidub nii soomlaste „Kalevalas“ kui ka muinasskandinaavia eeposes „Vanem Edda“. Meie oma muistset jumalat Tarapitatki, kes XIII sajandist pärineva Henriku Liivimaa kroonika järgi sündinud Virumaal ja lennanud siis Saaremaale, on Lennart Meri seostanud Kaali meteoriidiga.

Ajaloolaste kõrval on Kaali kraatreid uurinud arheoloogid ja geoloogid ning avastanud nii mõndagi, mida võiks Kaali pärimusega siduda. Paraku pole siiani leitud täit kinnitust, et Kaalis asus ülepõhjalaline või ka kohalik pühapaik. Samas võime kindlad olla, et meteoriidiplahvatus Kaalis oli väga erakordne sündmus ja Eesti inimestele on Kaali üks väga eriline koht siiani.

Allikad: Eesti nõukogude entsüklopeedia 4. Tallinn: Valgus 1989. Ain Mäesalu: Kaali saladus. Eesti lugu 6. ERR: 9.10.2004. Henrik Relve: Kaali saladus ärgitab küsima. Loodus, nr 2/2003. Anto Raukas: Olematu looduskatastroof Saaremaal 800–400 aastat enne Kristust. Eesti Loodus, nr 1/2003.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee