Kahtlemata on majandusminister Kadri Simsonil kindel ettekujutus, kuidas muutub maal elavate inimeste elu paremaks pärast seda, kui maakondades hakkavad sõitma bussid, kus piletit lunastama ei peagi. Ehk näeb minister vaimusilmas väikeasulas elavat autota pereema, kes on maakonnakeskuses tööl käimisest loobunud, sest kui palgast lahutada transpordikulud, jääb kätte vaid pisku.

Oletame, et „tasuta“ bussid juba käivad ja pereemale tehakse parem tööpakkumine. Kui bussipeatus on paari kilomeetri kaugusel, bussiga täpselt kella 8ks tööle ei jõua ja graafikuga töö tähendab, et õhtuti ühistranspordiga koju enam ei saaks, ostab sama pereema auto. Ministri headest kavatsustest ja riigi heldusest hoolimata. Muidugi on võimalik tagada, et bussid poleks kättesaadavad vaid hinna poolest – lisada peatusi, tihendada liinivõrku. Ent kõik see maksab.

Pealegi pole küsimus ainult selles, kuidas tagada, et praegu pooltühjalt sõitvad, kuid osale  inimestele siiski hädavajalikud bussid saaksid kasu tuua võimalikult paljudele. Vastuseta on ka küsimus, mida peale hakata kasvava nõudlusega nendel liinidel, kus mõnel päeval bussis niigi vabu kohti üle ei jää. Kas bussipeatustes hakkab kehtima tugevama õigus või on bussijuhi otsustada, kes maha jätta? Või asendab piletitasu tulevikus hoopis broneerimistasu?

Et piletitasuta sõit saab võimalikuks ka riigi doteeritud paarikümnel kaugliinil, tekitab küsimärke vaid juurde. Kui eetiliseks saab pidada, et maksumaksja hakkab mõne mehe alkoreisi kinni maksma, kui tulevikus saab Tartust Valka ja tagasi sentigi kulutamata? Millised on aga „tasuta“ bussidega konkureerimise tagajärjed kommertsbussiliinide operaatoritele, teavad vaevalt nad isegi.

Juba järgmisest juulist ühisrahastatud bussid üle Eesti käima panna tahtev valitsus on astumas libedale jääle. Kui küsimusi on rohkem kui vastuseid, oleks mõistlik hoopis aeg maha võtta. Tõsi, maaelanike transpordikulude kompenseerimine võib isegi mõistlik olla, aga kas just nii? Või oleks parem usaldada see küsimus kohe suurenenud võimekusega omavalitsuste kätte? „Tasuta“ kehva lahenduse pealesurumine poleks isegi tasuta ühistransporti lubanud Keskerakonna huvides.

Jaga artiklit

20 kommentaari

M
minu   /   17:52, 17. nov 2017
kogemus on selline: sõitsin eelmisel aastal mõned korrad Tartust bussiga Roelasse. Kella kahe paiku päeval väljus. Mingi aeg tagasi tahtsin sama liini kasutada ja avastasin, et bussi enam ei ole. Ostsin siis pileti Rakverre, sest sealt käib tunnibuss Roelasse. Tartu bussijaamas avastasin, et kahe ajal läheb buss ka Mustveesse. Bussi aknal oli silt: Tartu, Mustvee, ... , Roela, Rakvere. Seega buss sõitis endiselt, aga liin oli kadunud! Käisin bussist uurimas, et miks nii? Öeldi, et Tartust Mustveesse saavad pensionärid soodustusega sõita, aga Mustveest Rakverre ei saa ja sellepärast ei ole võimalik ka netist pileteid müüa. OK, sellest saan veel aru, aga Tartust väljuvate busside sõiduplaani vaadates ei saa kuidagi pihta, et buss Mustveest edasi Rakvere poole sõidab. Tasuta buss on ju väga kena üritus, aga kui tasulise bussi sõiduplaani ei näe, siis on miskit täitsa mokas. Arvatavasti ei ole see ka mitte ainus liin, mille lõpppeatust väljumiskohas näha ei ole.
L
Lõunaeestlane  /   11:39, 17. nov 2017
Mis kasu on Valga, Põlvavõi Võru maakonna elanikel tasuta transpordist töölekäimise eesmärgil maakonnakeskusesse,kui seal on ammu töökohad hõivatud ja uusi juurde ei tule. Praegu käib suur hulk inimesi tööle Tartusse või Tallinnasse, aga peatselt vabanevad KOV-ide töötajad ja siis tuleb veelgi rohkematel tööd otsida suurematest linnadest. Ilmselt kevadel selgub ka koolivõrgu täiendav muutmine ja järjekordsed kõrgharitud tööotsijad vajavad toimivat transporti teise maakonna suurlinna.
Asja iva on siiski selles, et ühest Eestimaa otsast teise viivatel bussidel oleks ettenähtud nõudepeatuste võimalused, bussid jõuaksid mõistlikul ajal enne tööpäeva algust linna, bussi suurus sõltuks sõitjate arvust. Paraku statistika ei näitaseda, palju jäi reisijaid bussipeatustesse pika ninaga bussi ootama, aga buss oli juba suuremas kohas rahvast täis ja teeäärsetest kohtadest rohkem peale ei võetud.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis