Kommentaar

Mart Soidro | Kunagised keskerakondlased, jõuluks koju! (6)

Mart Soidro, literaat, 16. november 2017, 17:25
Foto: TH
Valimised on möödas. Kured on läinud ja kurjad ilmad saabunud – kaugel need jõuludki enam on? Selline mõte välgatas peas, kui kuulsin, et Aivar Riisalust on saamas Keskerakonna juhitava Tallinna abilinnapea. Alates eelmisest nädalast ta enam IRL-i ei kuulu, aga Keskerakonda esialgu veel ei astu.

„Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!” Isegi tagasihoidlik filmihuviline teab, et see üleskutse pärineb 1968. aastal valminud Jüri Müüri sõjafilmist „Inimesed sõdurisinelis” (Paul Kuusbergi romaani „Enn Kalmu kaks mina” ainetel).

Samal teemal

Oma lätete juurde tagasi

Mis puutub siia Aivar Riisalu, kellel on kõht täis ja pealegi kodu olemas, võidakse küsida. Riisalu ei lähe abilinnapeaks palga pärast, mis on teadupoolest 4220 eurot kuus. Riisalu läheb „pealinna põlve uueks looma”, kui olla pateetiline ja Kalevipoega mugandatud kujul meenutada. Oma lätete juurde tagasi, sest multitalent kuulus ju aastatel 1996-2014 Keskerakonda. Astus sealt kolm aastat tagasi välja, kuna ei aktsepteerinud Edgar Savisaare toiminguid. 

„Aga miks ei nutetud ega vannutud siis, kui ma 2014. aasta sügisel Keskerakonnast ära läksin?”, küsis Riisalu õigustatult (LP, 11.11.2017). IRLis ta ennast ei leidnud ja Res Publica poisid teda omaks ei võtnud. Mis puudutab IRLi linnapeakandidaadiks olemisse Emajõe Ateenas, siis on ka siin meie „Meie Mehel” vastus varnast võtta: „Andsin valijatele võimaluse, et see erakond, poliitiline bränd Tartus üldse künnise ületaks.” 

Ja raske on Riisalule, kes kogus valimistel 824 häält ja sai isikumandaadi, vastu vaielda. Tõsi, ilma Riisalu häälteta ületanuks IRL siiski künnise, aga väga napilt, 117 häälega. Praegu saadi volikogus 3 mandaati, ilma Riisaluta oleks saadud 2 kohta (nagu sai Tanel Teini Valimisliit „Tartu Eest”).

Miks ma Riisalul, keda ma olen silmast-silma näinud vaid korra elus, nii pikalt peatun, võidakse küsida? Sellepärast, et meie ajakirjandus tegi talle liiga, kui teda reeturiks ja põhimõttelagedaks inimeseks tembeldas. Selle ühe põgusa kohtumise põhjal julgen küll väita, et lisaks suurele suulele on Riisalul ka suur süda. 

Nendel valimistel osutus ta tõesti mõneti peibutuspardiks, kes ei suutnud peaminister Jüri Ratase ettepanekule eitavalt vastata. Loomulikult arvas mõni valges kampsunis prillikandja, et 56-aastane mees pidanuks 4 aastat Tartu volikogus opositsioonis konutama, mitte hakkama Tallinna abilinnapeaks. Kelle valdkondadeks on ettevõtlus ja innovatsioon. Seega ka kilekottide tulevik, Kristen Michal ja Kalev Lillo!

Kui Riisalu ei suuda Tallinna Televisiooni ja Lipoga midagi asjalikku ette võtta, on meil vähemasti abilinnapea, kelle suunas näpuga näidata. Praegu veeretavad Jüri Ratas ja Taavi Aas Tallinna Televisiooni nagu kuuma kartulit. Anname Riisalule võimaluse atra seada ja see pähkel katki hammustada.

Võistkonna liidritest on saanud pingipoisid

„Selleks, et luua uus Deniss Boroditš, on meil vaja kolmveerand aastat. Nii et järgmisteks kohalikeks valimisteks on ta olemas. Selleks, et luua uus Ain Seppik, on natukene rohkem aega vaja. Arvan, et ka mitte üle aasta,” hooples Edgar Savisaar toona enesekindlalt (ERR, 25.03.2012). Vaadakem tõele näkku: vanameister viis oma lubaduse ellu. Vähemasti „Boroditši tegemise” osas. 2013. aasta KOV valimistel kogus Mihhail Kõlvart 5317, seekordsetel juba 24668 häält.

Keskerakondlase Denissi tulemusted erinevad reformierakondlase Boroditši tulemustest nagu öö ja päev. Põhja-Tallinna 6640 hääle mees (2009) kogus seekord Lasnamäel 442 häält. Volikokku pääses ta üksnes kompensatsioonimandaadile, olles Reformierakonna üldnimekirjas 12.

Oluliselt paremini ei läinud ka Vilja Toomastil. 2009. aastal kogus ta Savisaare nime all Põhja-Tallinnas 4908, Savisaar-Toomastina 2013. aastal 1093 häält. Seekord kandideeris Vilja Toomast Nõmmel ja teda toetas 511 valijat. Tallinna volikokku pääses ta Urmas Paeda asendusliikmena.

Ja üldnimekirjas oli ta 24. kohal.

Meeskonna liidritest on saanud pingipoisid. Milles asi?

Asi on vales parteis, kus keegi pole ennast leidnud. Ja olgem ausad: pole kedagi neist ka omaks võtnud. Äkki oleks mõistlik minna lätete juurde tagasi?

Aga seoses Ain Seppikuga meenub intervjuu, kus kunagine siseminister maalis hirmsa pildi, millised jubedused ootavad Kadri Simsonit ees tema valimisvõidu, aga eriti kaotuse korral. “Kodusõda läheb lahti”, “Edgar ei kavatse relvi maha visata”, “Kaotajal võetakse pea” olid suure sõnameistri kõige tummisemad märksõnad sellest intervjuust. (LP 25.10.2015).

Nüüd seda hirmu enam ei ole.

Ja ilus oleks mõelda, et ka Ain Seppik läheks oma juurte juurde tagasi ja koos Mailis Repsiga selle 2004. aastal sõlmitud koostööprotokolli Ühtse Venemaaga tühistavad.

Koos kirjutasid alla, koos ka tunnistavad kehtetuks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee