Ta kirjeldab, kuidas osales hiljuti ühes paneeldiskussioonis, kus toodi positiivse näitena välja Eesti lihtne ja ühetaoline maksusüsteem ning rõhutati, et selliselt on vähe maksudest kõrvalehiilimist ja maksude tasumine on tehtud võimalikult lihtsaks. "Pidin omaette pomisema, et kahjuks pole see enam nii, sest uuest aastast hakkab kehtima tulumaksusüsteem, kus on 6000 astet, mille erisuste arvutamine käib paljudele üle jõu," kommenteeris Kallas. 

"Mu sõbral on ettevõte, kus on väga erinevate palganõudmistega töötajad. Neil on tunnitasud ja nad soovivad saada kätte teatud palgasumma. Sõber on ettevõtlusega tegelenud kaua, mistõttu varasemalt pole olnud probleem teha tagurpidi arvutus – kui palju inimene kätte tahab saada, siis kui palju peab olema inimese palk enne maksude maha arvamist. Nüüd istus ta kaks päeva ja muudkui arvutas nii, et pea auras otsas. Aga ikka ei saanud kindlust, et arvutused on korrektsed. Ta kaasas veel eraldi ka raamatupidamisspetsialisti, kellega koos uurisid uusi reegleid ja ikka ei ole kindel, et selliselt arvutades on maksud õiged. Klaar on ainult üks asi: meie maksusüsteem ei ole valitsuse tegevuse tõttu enam lihtne ja selge. See ei ole paraku enam midagi, mille üle uhkust tunda. Kes sellest võidab," küsib Kallas ja nendib, et võidavad ainult  maksukonsultandid, kelle poole nüüd peavad pöörduma nii ettevõtjad kui ka lihtsad töötajad.

Kallas loetleb üles ka  kõik, kes uuest aastast jõustuvatest maksumuudatustest kindlasti ei võida:

• Töötavad pensionärid
• Meditsiiniõed ja teised, kelle tasu sõltub tehtud töötundidest
• Inimesed, kelle sissetulek ei tule ainult ühest allikast. Arvestades, et töötamine liigub kogu maailmas üha enam selle poole, et ei töötata enam ühe töölepinguga ühe tööandja juures, vaid tulusid teenitakse mitmelt poolt, on selle seltskonna osakaal kindlasti suurem. Seda enam ei arvesta uus tulumaksukorraldus töötamise uut reaalsust.
• Kõik need, kelle palk on üle 2100 euro 
• Ettevõtjad, kes enne said maksude arvestamisega ise hakkama, kuid nüüd peavad otsima abi professionaalsetelt nõustajatelt. Lisaks sellele, et ettevõtja peab oma põhitegevusele keskendumise asemel suure osa ajast raiskama maksude administreerimise peale, on ka oht, et inimesed hakkavad oma riskide vähendamiseks esialgu deklareerima tulumaksuvabaks miinimumiks nulli, et see siis hiljem riigilt tagasi küsida. Ettevõtja peab aga inimese soovitud palga ikkagi välja maksma, mis tähendab ettevõtjale suuremat kulu.
• Pensionärid, kes varasemalt kehtinud automaatse tulumaksuvabastuse asemel peavad hakkama tegema avaldusi tulumaksuvaba miinimumi saamiseks.
• Riik, kes peab palkama veelgi rohkem ametnikke, et järge pidada, kes kui palju maksu tasuma peab ning aitama inimesi reeglite rägastikus orienteeruda. Kuivõrd kogu süsteem on muutuv, siis puudub riigil tegelikult teadmine, kui palju maksu laekub ja palju hiljem tagasi maksma peab, kui inimesed on esialgu oma riskide vähendamiseks tulumaksuvabaks miinimumiks deklareerinud nulli.

"Kas peaministril on endal ka häbi tehtud maksumuudatuste pärast, et neid ise avalikult kaitsma tulla ei julge," küsib Kallas.