Maailm

Päikesesüsteemi lähedalt leiti elukõlbulik planeet (19)

Piret Pappel, 16. november 2017, 15:55
Planeet Ross 128 b tiirleb ümber punase kääbustähe. Kunstniku vaimusilmas näeb vast avastatud taevakeha välja sellineFoto: ESO/M. Kornmesser
Päikesesüsteemist 11 valgusaasta kaugusel asub umbes Maa mõõtu planeet, mis tiirleb ümber vananeva punase kääbustähe. See omakorda annab lootust, et vast avastud taevakeha võiks olla elukõlbulik, teatas Euroopa lõunaobservatoorium (European Southern Observatory ehk ESO).

Planeedi avastasid ESO teadlased, kes töötavad Tšiilis Atacama kõrbes paiknevas La Silla observatooriumis. Seal asub ainulaadne spektrograaf HARPS (High Accuracy Radial Velocity Planet Searcher). HARPS mõõdab muutusi tähtede liikumiskiiruses. Kui tähe ümber tiirleb planeet, mõjutab see oma gravitatsiooniga tähte. Liikumiskiiruse perioodiliste muutuste põhjal saab välja arvutada, milline planeet tähe lähedal asub.

Samal teemal

Uus taevakeha pöörleb Neitsi tähtkujus asuva tähe Ross 128 ümber ning seda tähistatakse nimega Ross 128 b. Ross 128 on punane kääbustäht, mille kandis 1926. aastal tähekataloogi USA astronoom Frank Elmore Ross. Punased kääbused on universumis kõige rohkem levinud tähed. Need on pisikesed ja üsna jahedad. Seetõttu pakuvad just nende ümber tiirlevad planeedid Maa-välise elu otsijatele kõige suuremat huvi.

Punane kääbus on ka Päikesest 4,2 valgusaasta kaugusel asuv Proxima Centauri. 2016. aasta augustis teatas ESO, et tolle tähe ümber tiirleb planeet Proxima b, mis asub tähest just sellisel kaugusel, et planeedi pinnal võiks leiduda vedelat vett.

Hilisemad uuringud siiski nii optimistlikud pole. Nimelt on punased kääbused küll Päikesest jahedamad, kuid nooruseas saadavad nad üsna tihti välja vägevaid loiteid. Mudelite põhjal on seda tüüpi tähtede ümbruses nii tugev röntgen- ja ultraviolettkiirgus, et see muudab planeedid üsna ruttu elukõlbmatuks. Sama kahtlustatakse ka Proxima b puhul.

Ross 128 aga on vanem ja rahulikum täht ning tema ümber tiirlev planeet võib olla elusolendite jaoks sobilik. HARPSi andmete põhjal tiirleb selle planeet tähele 20 korda ligemal kui on Maa ja Päikese vaheline kaugus. Mudelite põhjal saab planeet vaid pisut enam kiirgust kui Maa. Arvutuste järgi peaks temperatuur Ross 128 b pinnal jääma vahemikku -60 kuni +20°C. 

Seetõttu asutakse peatselt täpsemalt uurima, millised olud taevakeha pinnal valitsevad ja kas selle atmosfääris võiks leiduda hapnikku. Ross 128 b on ilmselt üks esimesi eksoplaneete, mida hakkab uurima 2024. aastal valmiv ESO äärmiselt suur teleskoop ELT (Extremely Large Telescope). Senikaua aga peame leppima joonistuste ja animatsioonidega, mille autoriks on ESO kunstnikud.

Praegu asub huvitav tähesüsteem meist 11 valgusaasta kaugusel, kuid see liigub meie poole. 79 000 aasta pärast saab Ross 128 b endale Päikesesüsteemile lähima planeedi tiitli. Senikaua on meie kosmiliseks naabriks Proxima b.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee