Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 100. koht: Eesti taassünnipäev (12)

Indrek Riigor, 16. november 2017, 00:01
Vaino Väljas Arno Saar
Tänasest hakkab ilmuma sari, kus loetleme sada sündmust, mis on aegade jooksul Eestit mõjutanud. Kuigi sellistele sündmustele tähtsuse määramine ja nende ritta seadmine on loomulikult subjektiivne, annab Õhtulehe edetabel loodetavasti Eestist ja Eestit puudutanust huvitava ülevaate.

100. koht: Eesti taassünnipäev

Samal teemal

Täna, 29 aastat tagasi, 16. novembril 1988 võttis toonane nõukogude parlament (Eesti NSV Ülemnõukogu) vastu „Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest“. Iseseisvuse taastanud Eestis tähistame toimunut taassünnipäevana. Kuigi Eesti iseseisvumiseni viinud sündmused olid alanud juba varem, märgib suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine muutuste jõudmist n-ö ametlikule tasemele. Kuni sinnani olid okupeeritud Eesti võimuorganid tegutsenud vastavalt Moskvast tulnud juhtnööridele, kuid nüüd otsustasid 258 saadikut käituda nii, nagu valdav enamus rahvast soovis.

Ligi 10-tunnise maratonistungi käigus vahetas ülemnõukogu välja valitsusjuhi (Bruno Sauli asemel kinnitati Ministrite nõukogu esimeheks Indrek Toome) ning võttis vastu suveräänusdeklaratsiooni ja seda kinnitavad otsused. Nii otsustati, et Eestis vastu võetud seadused on ülimuslikud Moskvas kehtestatud seaduste suhtes ja Moskvas kehtestatud seadused hakkavad Eestis kehtima alles pärast ülemnõukogu vastavat otsust. Samuti võttis Eesti ülemnõukogu endale õiguse peatada NSV Liidu seaduste kehtimist või määrata kindlaks, mis ulatuses need Eestis kehtida võivad.

Televisoonis ja raadios üle kantud istungit juhatas tavatult kommunistliku partei esimene sekretär Vaino Väljas, kelle meenutuste kohaselt sai suveräänsusdeklaratsiooni lõplik tekst paika alles istungi käigus. Ajalooliste otsusteni viinud istungi inistiatiiv tuli samal aastal asutatud ja suvel massiliikumiseks kasvanud Rahvarinde liikmetelt, kellest mitmed olid ka ülemnõukogu saadikud. Eestimeelse Vaino Väljase valimine istungi juhatajaks lisas toimuvale erakordsust ja pidi kaugemas plaanis Moskvale näitama, et Eestis toimuv pole mäss vaid NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi uuenduspoliitika seaduspärane elluviimine.

Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine oli erakordne terves NSV Liidus, mille ükski osa polnud veel julgenud deklareerida soovi enda maal ise otsustada. NSV Liidu keskvõim küll tühistas Tallinnas 16. novembril tehtud otsused, kuid liidu lagunemisega lõppenud protsessi nad enam peatada ei suutnud. Peagi võtsid suveräänsusdeklaratsioonid vastu ka teised NSV Liidu koosseisus olnud tänased iseseisvad riigid.

 Allikad:

  • XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981-31.12.2000 (aluskäsikiri: Mati Graf; toimetajad-koostajad Eneken Helme ... jt.). Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007.
  • Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte. Maaleht, 13.11.2008.

12 KOMMENTAARI

a
ain 17. november 2017, 07:29
öelge milline koht eestis on vabariigi nime väärt? toompeal ja lmavalitsustes kommunistid-brüsselist tulevad käsud-keelud,,,,ameerika okupandid relvadega siin?!
m
Mihkel Espoost 17. november 2017, 05:28
Riga ja Latvija,mu arm,Eesti ka.
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee