RAHVUSVAHELISED SAHKERDUSED: Soomes leiba teenivad Eesti noored käivad nädalavahetusel Lätist läbi, laovad auto maast laeni õllekaste täis ning müüvad siis soomlastele mitmekordse kasumiga maha. Foto: Erakogu
Geidi Raud 15. november 2017 16:39
„Valitsus peab otsustama, kas rohkem kahju on sellest, et aktsiisimaks läheb Lätti, või sellest, kui valitsus on hüplev. Omal ajal ju Prantsusmaa väejuht Napoleongi ütles, et käsk ja vastukäsk tähendavad korralagedust, kaost ja kaotust,“ ütleb presidendi majandusnõunik Heido Vitsur, et alkoholiaktsiisi tõstmisest loobumisel ei ole valitsuse kaalukausil mitte ainult majanduslikud tegurid. 

Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) kinnitas teisipäeval, et jälgib alkoholiaktsiisi laekumisi ja kaalub ka võimalust teha ettepanek jätta veebruari algusesse kavandatud aktsiisitõus ära.

Keskerakondalsest majandusministrile Kadri Simsonile oli see vastukarva: ta ütles ERR-ile, et alkoholi aktsiisitõusu ärajätmine paneks riigieelarve tasakaalu halvenemise suunas liikuma ning lisas, et seda ei saa riigikogus oleva eelarve puhul teha enam isegi rahandusminister. Ta lisas, et kui valitsus maksuotsuseid tegi, ei lähtutud alkoholi aktsiisitõusu puhul vaid maksuraha laekumisest, vaid oluline oli ka rahvatervise aspekt.

Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets märkis  „Aktuaalsele kaamerale“, et kui arvesse võtta aktsiisi laekumise vähenemist, alkoholikaubanduse liikumist Lätti ning Soome turistide arvu vähenemist, tundub aktsiisitõusust loobumine olevat mõistlik mõte.

Majandusanalüütikust riigikogulane Maris Lauri (Reformierakond) on kindel, et alkoholiaktsiisi alalaekumine näitab seda, et valitsus on aktsiisi tõstmisega puusse pannud. „See on hakanud kahjustama nii meie turismi kui ka kaubandust,“ ütleb Lauri. Tema sõnul peegeldab seda hästi fakt, et lisaks eestlastele suunduvad Lätti alkoholi ostma ka soomlased, kes muidu oleks oma maksuraha Eestisse jätnud. Ning kui inimesed lähevad Lätti alkoholi ostma, hangivad nad sealt korraga juba ka muid kaupu - ehitusmaterjali, riideid, kütust ja toitu, olgu nad siis eestlased või soomlased.

Maris Lauri Foto: Stanislav Moškov

„Meil on endal Soomega kogemus olemas: alguses tulid soomlased siia ostma odavat kaupa, kuid siis avastasid, et Eestis on ka head puhkamisvõimalused. Nüüd võivad soomlased avastada enda jaoks sel tasandil ka Läti, mistõttu ei käida enam Eesti spaades ja meelahutusasutustes,“ kirjeldab Lauri võimalikku tulevikustsenaariumit.

„Kuna Eesti ja Läti vahemaa pole pikk, siis tulevad soomlased laevalt maha ning sõidavad otse meie lõunanaabrite juurde, siin peatumata ja raha kulutamata. Kui see protsess on käima lükatud, on seda väga keeruline tagasi keerata,“ räägib Lauri ja lisab, et valitsus alahindas neid laiemaid efekte, mis on nüüd tõeks saanud.

Lauri ütleb, et opositsioon on teinud Jüri Ratase valitsusele mitmeid ettepanekuid, millesse ta soovitab suhtuda täie tõsidusega. „Kõik need eelarves olevad kummalised investeeringud nagu üürimajad ja tasuta bussisõit on naeruväärne raha kulutamine. Seda põhjusel, et aktsiisimaksu laekub eelarvesse vähem kui loodeti ning seetõttu on vaja kulusid kärpida.“ Eile oli riigikogus  riigieelarve teine lugemine.

Lauri sõnul põhjendab valitsus alkoholiaktsiisi tõstmisest loobumist just sellega, et eelarve on juba riigikogus. „Jutt sellest, et enam pole midagi teha, on puhas vale. Kui on tahet, siis saadakse kõigega hakkama!“ Siiski pole Lauri väga optimistlik, et valitsus aktsiisitõusust loobub. 

Presidendi majandusnõunik ja endine majandusminister Heido Vitsur usub , et soomlased massiliselt Lätti sõitma ei hakka. „Tallinna sadamast on  Läti piirini paarsada kilomeetrit, see on suur ajakulu. Nad vast hakkavad pigem rohkem oma kodumaa toodangut jooma,“ hindab ta.

Ka on Vitsur kindel, et Lätis käivad alkoholi ostmas peaasjalikult lõunaeestlased, sest neil on sinna kordades lühem maa sõita kui pealinlastel. „Aga ikkagi meie eelarve seetõttu midagi kaotab. On ka ju näha, et aktsiisitõusust ei võida riik nii palju, kui alguses loodeti. Lihtsalt ei nähtud ette, et alkoholiturism sel määral suureneb,“ märgib Vitsur. 

Heido Vitsur Foto: Teet Malsroos

Seda, et eestlased toovad Lätist lisaks napsuvirnadele ka muid kaupu, Vitsur alkoholiaktsiisi tõstmisega ei seosta. „Mina olen vana inimene ja tean, et ka Vene ajal käidi Riias asju ostmas. Samas tänapäeval käiakse ka Soomes ja Londonis asju ostmas. See ongi  tegelikult Euroopa Liidu mõte, et inimesed saaksid liikmesriikidest asju osta ja nendes vabalt käia,“ arutleb ta.

Siiski peaks valitsus ka Vitsuri hinnangul tõsiselt alkoholiaktsiisi tõstmist kaaluma. „Nii aktsiisitõusu poolt kui ka vastu on väga tugevaid argumente ja valitsus peab otsustama, kummad üles kaaluvad. See on aga väga keeruline, sest nagu see aasta on näidanud, on inimeste käitumist raske modelleerida.“

Vitsur rõhutab, et selle otsuse tegemise juures ei mängi rolli ainult majanduslikud näitajad. „Valitsus peab otsustama, kas rohkem kahju on sellest, et aktsiisimaks läheb Lätti või sellest kui valitsus on hüplev. Omal ajal ju Prantsusmaa väejuht Napoleongi ütles, et käsk ja vastukäsk tähendavad korralagedust, kaost ja kaotust.“

Augustis katsetas Tallink esimest kuriisi Helsingist Riiga, mis näitab selgelt, et soomlaste huvi Läti vastu on suur. Meedias „alkokruiisiks“ ristitud laevasõit oli laevafirma ning Läti majanduse jaoks täielik õnnestumine: kruiisilaeva piletid müüdi täielikult välja ning 3300 reisijat mahutava laeva restoranides tekkisid inimrohkuse tõttu üüratud järjekorrad. 

Praegune valitsus on ka varem maksudest taganenud: aprillis teatati, et loobutakse autode registreerimistasust ehk automaksust ning pangalõivust.

Samal teemal

Kommentaarid  (137)

Aktsiisitõusust loobumine 17. november 2017 12:50
ei muuda enam midagi. Kes on Läti tee selgeks saanud, see toob sealt muudki peale odava alkoholi. Meie näiteks käime umbes korra kuus Lätis. Kui Riiga juba välja sõidetud, tasub minna ka Jurmalasse sealsesse veeparki- Eestis sellisele vastast ei ole. Kindlasti sööme mõnes kohvikus. Riia turul käime iga kord, see on tõesti turg turg ja hinnadki turulikud. Väga suure osa kuu toiduvarust toome Lätist kaasa, paljud hinnad on odavamad ja isegi kui mõni asi ei ole, kui juba suures toidupoes oled, siis miks ma peaks seda Eestist ostma? Auto tangime siis ka, kel juba palju kogemust, sel tekkinud ka aja jooksul teadmised, millises tanklas soodsaim tankida. Ehitusmaterjale oleme Lätist toonud, soovitan, kel aega- külastege Depo kauplusi ja saate hindadest šoki ja elamuse ühekorraga. Mõnest piirilähedasest toidupoest ostame kaasa ka jäätisevarud- kui osta suurem kogus, pakkida need paari kilekoti sisse ja siis keerata paksema teki sisse, siis jõuab vabalt välja isegi Tallinna. Ja kindlasti, jah, ostame kaasa alkoholi. Mitte et meie peres seda tarbitaks üldse, aga alkohol on parim valuuta üldse. Ja sõpradele, kes soovivad, toome seda kaasa tõesti. Nii vaeselt nagu meie, eestlased, elame, ikka peab teisi ka aitama!
Ehk siis lühidalt- Eesti riik kaotab nii lõbustusasutuste, kohvikute, toidukauba, kütuse, esmatarbekaupade, ehitusmaterjalide, alkoholi pealt. Kui riigijuhid süstemaatiliselt hävitavad siinset elu, siis häbitab rahvas vastu. Selline meelestatus.
ab 17. november 2017 00:29
Ma imestan ikka kõige rohkem selle üle, kuda saadikud oskavad muuta nahka, Ntx Rõuge mees Kalvi teeb ennast ikka nii lolliks , häbi kohe, iga kaubaärimees teab, et 10 esimese müügi numbri seas on 6 alko toodet. Seda juba viimased 20 aastat. See hoiab äri üleval. Kuda küll Kalvi seda ei tea, või ei taha teada`? Kas seeklite wärk? Paistab küll!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS