OTSERÜNNAKULE: temperamentsete poliitikute roppused ja solvangud (28)

Tiina Kangro: toon Volmeri näitel välja olulised asjad, mida tuleks arutada

Riigikogulane Tiina Kangro ise väidab, et essee pealkiri kleebiti Volmerile külge. „Ma kirjutasin väikese essee, mille pealkiri oli „Vaimseid värdjaid jagub kõikjale“, aga Hardi Volmerit ma niimoodi kuskil ei nimeta,“ ütleb Kangro, kelle laupäevasest Facebooki postitusest läksid väga paljud kihevile. „Kõik võiksid järele mõelda, kelle kohta ma seda nimetust kasutasin.“

Kangro sõnul üritas ta üles võtta olulist ühiskondlikku probleemi ja lootis, et tekib arutelu. „Volmer teatas intervjuus Õhtulehele, et tema ei tee Riigikogus tööd, käib tiksumas, võtab vaid palka, see on soe koht. Halb on see, et ta üldistas seda teiste riigikogu saadikute peale, kes käivad tõsist tööd tegemas. Kuidas me vaatame kalanäoga pealt, kui üks saadik ütleb, et seal toimugi midagi, see on ainult kooskäimise koht?“ küsib Kangro. „Mina ei nimetanud teda ühegi nimega, ma toon Volmeri näitel välja need olulised asjad, mida tuleks arutada.“

Kangro lisab: „Kuidas Volmer tööd teeb, seda ma ei tea. Me ei ole koos mitte üheski komisjonis ega töörühmas. Võib-olla Volmer ei olegi tiksuja, võib-olla ta lihtsalt ärples?“

„Endise ajakirjanikuna, kes on palju riigikoguga kokku puutunud, ma tean, et riigikogus on alati tiksujaid olnud,“ võtab Kangro teema kokku. „Kusjuures riigikogus võib täiesti legaalselt tiksuda. Mitte üheski seaduses ei ole kirjutatud, kuidas riigikogu liige peaks tööd tegema. Kirjas on ainult see, et ta peab oma töös lähtuma põhiseadusest ja südametunnistusest.“

Hardi Volmer: see oli natuke ehmatavalt tige

„Minule endale ja kõigile teistele tundus see küll just minu kohta kirjutatuna,“ ütleb Hardi Volmer riigikogu kolleegi Tiina Kangro Facebooki postituse kohta, mis Kangro sõnul polevatki suunatud Volmeri pihta. 

„On mingi hulk väga initsiatiivikaid inimesi, kes suruvad läbi oma eelnõusid,“ tunnistab Volmer, et Kangro on väga töökas. „Mina nende hulka ei kuulu ja intervjuus Õhtulehele raputasin endale natuke tuhka pähe. Sai lubatud eneseirooniat ja ilmselt see solvas teda kui tõsist töömesilast. Ma ei väitnud, et ma ei tee riigikogus tööd ega kavatsegi tööd tegema hakata. See on ikka suhteliselt meelevaldne tõlgendus. Praegusel juhul oli Kangro kirjutis natuke ehmatavalt tige.“

Volmer lisab, et kuna reaktsioon tõukus intervjuust, kus on oma koht eufemismidel ja allegoorial, siis oleks ka Kangro võinud vastata samas võtmes.

Janno Reiljani temperamentsed pursked

2006. aasta jaanuaris süüdistas Isamaaliidu liige Helir-Valdor Seeder ETV saates „Foorum“ toonast rahvaliitlast Janno Reiljanit, et ta sai riigi rahastuse oma teadustööle ainuüksi tänu koalitsioonikaaslastest poliitikutele. Telemaja koridoris karjus Reiljan vahkvihas Seederile näkku: „Isamaaline siga, värdjas, lurjus ja kaabakas!“.

1999. aasta septembris hüüdis Reiljan Riigikogu istungisaalis teede- ja sideministrile Kalle Jürgensoni kõne ajal saalist: „Idioot!“ Kaks kuud hiljem kasutas Reiljan taas istungi ajal Jürgensoni aadressil sooje sõnu: „Teate, sellist idioodi juttu öösel parlamendis kuulata – ma ütleksin niiviisi, et see on värskendav, see on ergutav. Muidu jääks siin tõepoolest magama. Ainult et see ei ole poliitika. See on lamba mängimine. Otsene lamba mängimine.“ Mõlemal korral tegi istungi juhataja Reiljanile märkuse ja kutsus ta korrale.

Jürgen Ligi: kaagutamine ja sisserändaja poeg

2009. aasta mais nimetas tollal veel ajakirjanik Kalle Muuli raadiosaates „Olukorrast riigis“ parlamendisaadikuid riigivargaiks ja soovitas nad suveks palgata puhkusele saata. Reformierakondlane Jürgen Ligi kirjutas pärast saadet oma blogisse, et keegi Kalle sarnaneb nakatunud raipe või vammi täis majaga, mis tuleks põlema panna. Vabandamisest hiilis Ligi kõrvale põhjendusega, et ta kirjutas vaid Kallest ega nimetanud kordagi Muuli nime.

Jaanuaris 2013 hakkasid toonane rahandusminister Jürgen Ligi ja keskerakonda esindanud Kadri Simson ETV saates „Foorum“ üksteisele vahele rääkima, kuni Ligi sähvas Simsonile: „Ära kaaguta nüüd! Ole vait, sa lubasid, et sa oled vait, kui teine räägib!“

Oktoobris 2014 läks ETV stuudios poliitikute saates „Foorum“ tuliseks ning vaidlus kandus pärast saadet edasi Facebooki. Pärast mitmete postituste vahetamist kostitas rahandusminister Ligi kolleegi Ossinovskit haridusministeeriumist pika tiraadiga, mis päädis sõnadega: „Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik.“ Ligi palus küll vabandust, kuid rahandusministri ametist tehti ta lahti.

Eritised ja soojad kohad

2005. aasta veebruaris kritiseeris Marko Mihkelson Kuku raadio saates „Välismääraja“ äsja ametist tagandatud välisministrit Kristiina Ojulandi. Toona kuulus Ojuland veel reformierakonda ning tema erakonnakaaslane Rein Lang esitas Mihkelsonile saate kohta Kuku toimetuses konstruktiivset kriitikat: „T**a, r***k, sellist ila pean kuulama!“

2006. aasta novembris kõneles Isamaaliitu kuuluv Trivimi Velliste Riigikogu riigikaitse teemal ja võttis jutuks kutselise sõjaväe. Reformierakondlane Meelis Atonenile oli kogu jutt nõnda vastumeelt, et kritseldas paberilehele „pask“ ja näitas seda tervele saalile. Velliste ise seda ei märganud ning Atonen selgitas hiljem, et fekaaliks pidas ta teemapüstitust ja mitte Vellistet.

2011. aasta jaanuaris kritiseeris reformierakondlane Tõnis Kõiv Riigikogus erakondade rahastamist ning tõi mitu korda negatiivse näitena esile Edgar Savisaare ja Keskerakonna. See sütitas Evelyn Sepa, kes lasi sõrmedel käia ning Twitterisse ilmus säuts: „Tõnis Kõiv – pane ennast põlema. Ära roni riigikogusse valetama ja õpi enne lugema!“

Tänavu juulis arutas Riigikogu väliskomisjon rändekriisi. EKRE liige Henn Põlluaas ja välisminister Sven Mikser hakkasid vahetama süüdistusi erinevatel teemadel. Mõlema toon läks teravaks ja viimaks saatis Mikser Põlluaasa karupersse. EKRE nõudis Mikseri ametist tagandamist, kuid asi päädis vaid sellega, et Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus enda juurde kohvile terve valitsuse ja palus neil vähemalt parlamendis viisakamalt kõnelda.

Lihtsalt rumalused

Veebruaris 2012 sai peaminister Andrus Ansipil mõõt täis igasugustest protestidest ja küsimustest võltsimisvastase kaubanduslepingu ehk ACTA kohta. Vastates Riigikogus küsimusele ACTA mõttekusest lajatas Ansip: „Kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!“

2008. aasta jaanuaris nimetas riigikogu liige Jaan Kundla oma korteris elavaid üürilisi värdjateks. Tema sõnul tähendab värdjas ka vallaslast ning tema korteris elasid vallaslapsed, sest emal ei olnud abikaasat. Ta pidi paljusõnaliselt vabandama, kuid tõe huvides tuleb märkida, et lisaks üüri ja arvete mittemaksmisele panid „värdjad“ Kundla korterist pihta isegi vaibad ja lambid.

2010. aasta novembris arutas Riigikogu Ene Ergma juhtimisel terve öö riigieelarvet ja venitamise eesmärgil kasutati ära ka toona Tallinna loomaaeda alles kavandamisel olevat ninasarvikute maja. Kui Reformierakonna liikmed Igor Gräzin ja Taavi Rõivas esitasid ninasarvikute maja kohta pooltotakaid küsimusi, siis Ergma – arvates, et mikrofon on suletud – pomises nende kohta: „Idioodid“.

Tupitsat ehk tuupi tegema

Käsikähmluseks taasiseseisvunud Eesti parlamendis veel läinud ei ole. Küll tehti seda aga ligi 90 aastat tagasi. 1929. aastal juhtus Eesti parlamendi ajaloo kõige füüsilisem konflikt: riigikogu liige Artur Tupits äigas minister Leopold Johansonile vastu vahtimist.

Ajakirjandus süüdistas minister Johansoni liig suurtes reisikuludes, Tupits väitis aga vastu, et kõik ajalehes kirjutatu on tõde. Vaidlus võttis suure osa Riigikogu istungi ajast. Pärast istungit läks Johanson Riigikogu vestibüülis Tupitsa juurde ja ütles, et selline käitumine on inetu. Seepeale virutas Tupits Johansonile vastu vahtimist ja ministri prillid lendasid põrandale kildudeks.

Sellest vahejuhtumist läks liikvele ütlus „tegi tupitsat“, millest aja jooksul mugandudes sai „tegi tuupi“

Politoloog: "Me eeldame, et poliitiline eliit on väga kultuurne, aga tegelikult ei ole."

Politoloog Rein Toomla arutleb: „Üks asi on öelda ja teine kirjutada. Mõnikord keegi vihaga ütleb midagi ja pärast ei jõua ära kahetseda. Aga kirjutatu on ikkagi täiesti tahtlik tegu. Näiteks Tiina Kangro on tuntud kui hea ajakirjanik ja väga tugev mõnede asjade eest võitleja. Ilmselt ta ikka luges enda kirjutatu enne avaldamist üle.

Alati võib halvasti ütlemiseks kasutada tsitaate klassikute tegemistest. See omakorda tõstab küsimuse, kui kultuursed meie poliitikud on. Me eeldame, et poliitiline eliit on väga kultuurne, aga tegelikult ei ole. Ega ei ole head retsepti, mis neid vaos hoiaks.“

Kirjanik Mart Kivastik lisab, et teravused ei too kellelegi kasu: „Kasvõi Kangro ütlemine. Oli tal vaja nüüd turja karata? Kas teeb tema või kellegi teise elu kergemaks? Inetuste pildumine ja üksteisele halvasti ütlemine minule ei meeldi.“